Vaido, 33a

Vaido, 33a

Oli aeg kus ma ei uskunud abielusse kahe mehe vahel ja seda sellepärast, et Eestis ei ole olnud see lihtsalt võimalik. Need mõtteid käisid peast läbi ka sellepärast, et sellel teemal mitte kunagi tõsiselt ei räägitud, kuid nüüd soovin jagada oma lugu ja rääkida mis tundeid see minus on tekitanud. Meedia virr-varr ja metroseksuaalsuse teema, mis mu ümber üle kümne aasta tagasi käis, oli kahtlemata skandaalne, kuid see oli asi mille taha ma sain enda tõelist mina peita.

Ei olnud Eesti valmis ja ei olnud ka mina valmis nendel LGBT teemadel tol hetkel rääkima ning ka management kelle all ma muusikat tegin ei soovinud, et ma nendest asjadest üleüldse räägiksin. Aastatega tundsin kuidas ma enam ei soovi seda teed jätkata ja esitada kedagi, kes ma reaalselt tegelikult ei ole. See ei pakkunud enam mitte mingit naudingut. Mu soov oli leida armastus sarnaselt paljudele teistega, nautida seda hetke ja õnne. Seda armastust ja õnnetunnet ei leidnud ma Eestist vaid hoopis Soomest. See oli inimene, kes pani mu südame kiiremini põksuma ning aasta pärast tutvumist, ta kosis mind ning abiellusime. Ma armastan seda meest meeletult ja mind viivad endast välja inimesed kes ütlevad, et armastus kahe mehe vahel pole võimalik. Selline asi teeb väga haiget! Paberite korda ajamine ning see jooksutamine Eestis oli omaette tsirkus. Kõik oli kuidagi nii keeruline, keegi ei osanud nõu anda kelle poole pöörduda ning mulle tundus juba endale nii koomiline, et ühes riigis olen ühe nimega ja teises, teise nimega. Nagu spioon ja nii ma olin vähemalt paar aastat kuni lõpuks võtsin ühendust Eesti saatkonnaga Soomes, kellele rääkisin oma loo ära ja kes lõpuks aitas paberid korda saada. Kuna ma abiellusin Soomes, siis ei jäänud Eesti riigil midagi muud üle kui nõustuda sellega, et olen abielus mehega ja sain lõpuks ka nime passis ära vahetada. Olen selle eest väga tänulik!

Emotsionaalselt oli see väga ebamugav ja tundsin, et Eesti riik ei taha tunnistada, et meil on ka LGBT inimesi kes reaalselt vajavad tunnet, et neid koheldakse samaväärselt teistega. Samuti tunnen, et kooseluseadus mis võeti vastu, on puhas naljanumber. Ilma rakendusaktideta, mis ei ole siiani vastu võetud, peavad inimesed mööda notareid ja kohtuid jooksma, et oma õigusi saada. See ei ole normaalne! Soomes on abielu kahe mehe vahel täiesti seaduslik ning ma tunnen, et riik hoolib ka minust, isegi kui ma armastan meest.

See on just see, mis jäi minul Eestis saamata ja viis mind ilma silma pilgutamata Soome elama. Ma usun, et kui nendel teemadel rääkida, siis hakkavad asjad ka ehk ühel ilusal päeval Eestis muutuma. Usun, et abieluvõrdsus tooks LGBT inimestele selle turvatunde ning tunde, et riik hoolib.

Kommenteerimiseks logi sisse


Hiljutised vastused