Tartu linnapeakandidaat on Johanna Maria Tõugu

Tartu linnapeakandidaat on Johanna Maria Tõugu

Kui koroonapandeemia pole meile muud õpetanud, siis vähemasti seda, et loodusjõudude ees oleme kõik võrdsed ja ühiskonna ning elu edasikestmise nimel tuleb nii loodusega kui ka omavahel rohkem koostööd teha.

Kriis on õpetanud meile solidaarsust meditsiiniõdede ja kodukontori töötajatega, aga ühtaegu ka nii vanema põlvkonna ning noortega, sest isolatsioon räsis kõige enam just kõige haavatavamaid. Ka on kriisis tärganud solidaarsus suhtumises loodusse, sest kui kõik muud asutused olid karantiini tõttu suletud, jäi loodus siiski kõigile võrdselt avatuks.

Suveleitsak, autovabaduse puiestee ja varjupakkuvad puud Keskpargis hoiavad loodetavasti valimisteni meeles, milleks väärtustada linnaloodust selle hävitamise asemel — isegi kui eesmärgiks on võla õiendamine linnarahva ees ammu lubatud kultuurikeskuse ehitamisega. [..]

Johanna Maria Tõugu

Kriisist leitud solidaarsus

Kriisist leitud solidaarsuse hea näide on ka ühiskonna kasvav toetus vähemustele, mis väljendub nii tähelepanus soolise võrdõiguslikkuse küsimustele kui viimaste küsitluste järgi läbi aegade suurimas toetuses abieluvõrdusele.

Linn on meie ühiselt jagatud hüve ja see ei kuulu linnapeale, linnavalitsusele ega isegi mitte volikogule. Nagu loodust pole me saanud päranduseks oma vanematelt, vaid oleme võtnud laenuks oma lastelt, samamoodi kuulub linn tegelikult tulevikule.

Aga nagu loodus on meile kõigile võrdselt avatud, samamoodi peab ka linn olema võrdselt avatud kõigile sõltumata vanusest, soost või ühiskonnagrupist. Peame linna pärast kasutamist andma kasutuskõlblikuna üle järgmistele põlvedele.

Minu lubadus linnapeana

Minu linn on avatud uutele inimestele, tavadele ja tehnoloogiatele. Minu juhitud linnas on kõigile sõltumata soost või sättumusest, päritolust või rahvusest, kuulsusest või rikkusest tagatud võrdne ligipääs meie ühistele ressurssidele ning nende säilimine tulevikus. Mida vähemat võikski oodata aastasadades mõõdetava ajalooga globaalselt ülikoolilinnalt?

Luban, et hoian linnapeana alal kriisist leitud solidaarsuse ning olen avatud koostööle kõigi linnaelanike, nende kogukondade ja poliitiliste jõududega. Vajadust võrdõigusliku linnajuhtimise järele väljendab ka see, et praeguseks on juba kolm poliitilist jõudu usaldanud tulevase linnajuhi rolli naisele — juba jaanuaris andis Eesti 200 teada Kristina Kallase kandideerimisest ja eelmisel nädalal valiti EKRE linnapeakandidaadiks Loone Ots.

Kõigi erakondade ja valimisliitude kandidaadid linnapea kohale pole küll veel teada, aga kahjuks ei suutnud sõnades võrdõiguslikkust jutlustavad Sotsiaaldemokraadid leida endas julgust usaldada tulevase linnapea roll Gea Kangilaskile kui ainukesele naisele linnavalitsuses.

Naiste ja puude õigused

Arusaam poliitiliste tuulte pöördumisest pole aga veel päriselt jõudnud Tartu linnavõimuni. Raske on millegi muuga seletada Reformierkonna ettekujutust, justkui oleks võimalik võimu juures jätkata, kui viimase 20 aasta jooksul rohealasid hävitanud ehitustungile tõmmatakse rasvane joon alla linnasüdame ostukeskuste vahel säilinud viimase tervikliku pargiala kaotamisega.

Keskpargi hoonestamise soov tekkis kinnismõttena pärast kultuurikeskuse ehitusplaanide läbikukkumist 2012. aastal, sellele polnud ei head põhjendust ega avalikkuse toetust juba siis, kuid kliima- ja koroonakriisi ajastul mõjub plaanitav kirvetöö lausa hullumeelsusena. Groteski ilmestab, et värskelt kinnitatud ja meid kliimakriisi lahendamisele juhtima pidavas energiakavas kinnitatakse, et "tuleb iga üksikut puud Tartus väärtustada".

Väiksema partnerina linnavõimu teostavad Sotsiaaldemokraadid aga võiks kaotatud väärtuste otsingutel püüda leida enda jaoks vastuse ka küsimusele, et kui jutlustatakse täisleppimatust ahistamise ja soolise vägivalla suhtes, siis kuhu kaob solidaarsus, kui räägime puude õigustest, õigusest linnarohelusele ja keskkonnakuritegudest? Või vannutakse ka siin alla loodusest vaid allutamise võtmes mõtleva maskuliinsuse survele?

Mõttetööstuse arendamine

Tartu pole lage tööstuslinn, vaid heade mõtete linna võiks pigem kutsuda mõttetööstuslinnaks — suurim tööandja on siin aastasadade järel endiselt ülikool, aastakümnetega on lisandunud peamiselt virtuaalseid varasid loovad tarkvaratootjad, oluline roll on loometööstusel ja tootmise digitaliseerimisel. Tartu eriomane väärtus on just vaimse töö jaoks sobiv keskkond — pargiallee oli asendamatu taristu professorile mõttepausi pakkuvatel jalutuskäikudel saja aasta eest ja on samamoodi oluline praegu algoritmi kallal pead murdvale tarkvarainsenerile, kes linnapargis klapid peas sörkjooksu teeb.

Võrdsed võimalused kõigile ja avatus uuele on teadmiste linnas iseenesestmõistetavad, kuid teadlasi tasuks minu arvates rohkem kuulata ka poliitikakujunduses. Tunnistan, et roheliste ettepanekud on alati olnud omast ajast paar sammu ees ja ka seekord keskendub meie programm kõigile ühiskonnaliikmetele elamisväärse tuleviku loomisele tarkade investeeringutega kliimakriisis. Mõttetööstuse arendamise juures on hea, et see ei saasta keskkonda samamoodi nagu tselluloositehas ega mängi katastroofiriskiga nagu Sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaadi ihaldatud tuumajaam — loodetavasti ei plaanita seda vähemalt Keskparki.

Ma ise elangi selles tulevikus, mida pakun teile linnapeakandidaadina. Meie Tartu programmi peamine lubadus on luua elamisväärne linnaruum, mis aitaks kasutada parimal viisil linna suurimat potentsiaali — inimesi. Avalikustame programmi pärast jaanipäeva, targalt linnalt ootame aga õppimist kriisist ja selgemat pilku tulevikku vaatamisel.

Targem ja hoolivam Tartu on roheline! Kui arvad sama, siis anneta meie kampaaniale, astu liikmeks või aita kaasa vabatahtlikkuna!

 

Johanna Maria Tõugu

Eestimaa Rohelised Tartu piirkonna juht

Noored Rohelised MTÜ juht

Roheliste linnapeakandidaat

Recent responses