Hoolivam Tallinn on roheline!

 

Selleks on Eesti suurimal omavalitsusel Tallinnal kõik võimalused ja vahendid. Roheliste tahe juhtida linna jätkusuutlikult ja läbipaistvalt on tugev ning meil on selleks olemas ka vajalikud teadmised.

Eestis ei saa rohepööre toimuda Tallinnata. Tallinnas ei saa rohepööre toimuda ilma Rohelisteta. Meie vankumatus keskkonnaküsimustes on see, mida pealinn täna vajab!

Hoolivalt juhitud Tallinnas saavad nii praegused elanikud kui ka tulevased põlvkonnad elada õnnelikku ja head elu. Päriselt roheline Tallinn on igas vanuses inimestele mõeldud linn, kus saab liikuda turvaliselt nii jalgsi, jalgratta kui ka ühistranspordiga igas linnaosas ja aastaringselt.

Püüdleme võrdse linna poole, kus kedagi ei diskrimineerita ja võetakse arvesse inimeste mitmekesisust. Tahame, et Tallinn hooliks igast inimesest. Kõik inimesed peavad saama elada elu väärikalt ja turvatundes. Teeme Tallinnast vaimse heaolu linna.

Aitame elanikel renoveerida oma elamud, et hoida kodukulud madalal. Teeme kraanivee odavamaks. Sorditud jäätmete äravedu peab elanikele olema tasuta. Ehitame piisavalt uusi eluasemeid ja kindlustame kõigile elanikele ligipääsu põhiteenustele ning lähedal asuvale rohealale.

Koroonaviiruse levikut tuleb ohjeldada kõikvõimalikel viisidel ja lahendada sellest tingitud majandus- ja heaolukriis. Isegi kriisi ajal tagame põhiteenused, investeerime tulevikku ja võimaldame luua uusi töökohti.

Tallinn tervislik elukeskkond ja keskkonnahoiu teejuht 

Globaalse soojenemise peatamine on meie aja kõige olulisem ülesanne. Peame tagama, et tulevased põlvkonnad saaksid elada head elu ja kogeda seejuures nelja aastaaega. Tallinn peab olema tervisliku linnakeskkonna ja keskkonnahoiu teejuhiks. Meie nägemuses on Tallinn linn, kus head kliimalahendused loovad kodanikele hea elu.

Ainult tänu Rohelistele võtab Tallinn eesmärgiks saavutada süsinikneutraalsuse hiljemalt aastaks 2040. Aastaks 2030 tuleb vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni vähemalt 60%.

Looduslik mitmekesisus on hea elu eeltingimus. 80 hektari suurune Harku mets sai kaitsealaks roheliste algatusel. Meie eesmärk on kaitsta Tallinna ainulaadset loodust ja tagada, et iga kodanik saaks nautida rohelust parke, metsi, rabasid ja randu oma kodu lähedal. Tallinna väärtuslikke rohealasid tuleb kaitsta.

Euroopa suurima pindalaga Tallinna loomaaial on lisaks kohalikule rekreatiivsele, kultuurilisele ja keskkonnahariduslikule väljundile ka mitu oluliselt laiema ulatusega eesmärki. Teadus- ja haridusasutusena on Tallinna loomaaia organisatsioonilised eesmärgid üleriigilised ja liigikaitse seisukohast rahvusvahelised. Rahvusvahelise tähtsusega haridus- ja teadusasutuse eelarve peab lähtuma mitte piiratud kohaliku omavalitsuse võimalustest, vaid organisatsiooni vajadustest.

Meie eesmärk on

  • Arvestada kliimaküsimustega kõigi otsuste tegemisel.
  • Rakendada süsinikuneutraalset Tallinna programmi, mille järel muudame meie pealinna C02-negatiivseks.
  • Edendada aktiivselt heitmevaba energia kasutuselevõttu. Taaskäivitada Roheliste algatatud ulatuslik päikeseparkide rajamise kava. Soodustame üleminekut tahkekütuselt maaküttele ja liitumist keskkütte- ja jahutusvõrguga.
  • Muuta Tallinn kliimasõbralikuks linnaks, kus on lihtne kõndida või sõita jalgrattaga tööle, kooli, koju ja kohvikusse, paigaldada soodsalt oma kodule maasoojuspump või päikesepaneelid. Valida taimetoit ja asjade ostmise asemel neid rohkem laenutada.
  • Julgustada linnaelanikke, korteriühistuid ja ettevõtteid tootma energiat kohapeal, investeerima taastuvenergia tootmisesse ja energiatõhususe parandamisse. 
  • Vähendada loomsete toiduainete kasutamist ning toiduraiskamist. Tuua mahetoit kõigisse asutustesse ja soodustada väikeettevõtjate kauba pakkumist pealinnas. Taimne toit peaks alati olema võrdselt lihtne ja hea valik tervishoiu- ja haridusasutustes. Eelistada hooajalist, kohalikku ja mahedalt toodetud toitu ja teha vegantoit kättesaadavaks. 
  • Liituda koostöökokkuleppega Organic Cities Network Europe, mille on algatanud Milaano ja millega on juba liitunud Pariis ning Viin. Vähendada pestitsiidide koormust inimestele ja elukeskkonnale.
  • Astuda samm edasi kasvatada jõuliselt keskkonnateadlikkust, propageerida mikroplasti vähendamist ja teha keskkonnateadlikkuse kampaaniaid. Tänu Rohelistele ei kasutata Tallinna avalikel üritustel enam ühekordseid plastnõusid ning jäätmeid kogutakse liigiti. 
  • Paigaldada jäätmete liigiti kogumispunktid kodudest jalutuskäigu kaugusele. 
  • Juurutada biojäätmete kohalikku käitlemist.
  • Tagada liigiti sorditud jäätmete tasuta äravedu nii elanikele-korteriühistutele kui ka ettevõtetele.
  • Soodustada pakendivaba kauplemist linna kaubanduskeskustes.
  • Lõpetada õhku saastavate ja mürarikaste lehepuhurite kasutamine. Hoida avalikku ruumi konivabana. Reostajatele määrata kõrged trahvid, mida neil on võimalik tasuda ka heakorratöö tundides.
  • Analüüsida Tallinna reoveepuhastuse kaasajastamise ning plasti- ning pakendijäätmete reaalseid ümbertöötlemise (pürolüüs põletamise asemel) võimalusi.
  • Tagada, et igas Tallinna linnaosas oleksid mitmekesised ja ligipääsetavad haljasalad. Igal elanikul peab olema juurdepääs lähedal asuvale metsale või pargile. 
  • Kaitsta Tallinna bioloogilist mitmekesisust, õhu ja veekogude puhtust. Suurendada rohealasid ja linnaosade vahelist rohevõrgustikku. Muuta linn linnalindude ja -loomade sõbralikuks paigaks.
  • Kaitsta Tallinna bioloogilist mitmekesisust, hoida väärtuslikku Lasnamäe paepealset ja kujundada sellest alaline puhkeala.  Luua uusi kaitsealasid.
  • Kehtestada Tallinnas pesitsusrahu igal aastal 1. aprillist 31. juulini.
  • Paigaldada linnaruumi rohkem pinke ja rajada uusi loodusradu.
  • Takistada kaldaerosiooni teket ja ehitada ujumiskaisid. Anda inimeste kasutusse sõudepaate, et Tallinnas saaks paremini meresõitu nautida.
  • Istutada 100 000 uut puud. Soodustada katusehaljastust ja mitmekesistada linnakeskkonda sobivat taimestikku. Muuta tänased murukõrbed elurikasteks niitudeks.
  • Hoolitseda Tallinna veekogude puhtuse eest ja kaitsta Läänemerd.
  • Algatame protsessi Tallinna loomaaia muutmiseks riiklikuks asutuseks või linna ja riigi ühiseks sihtasutuseks. Tallinna loomaaed vajab kohaliku omavalitsuse võimetest suuremat eelarvet, et tagada muu seas rahvusvaheliste looduskaitseprioriteetide kompromissitumat täitmist, senisest suuremat fookust loomaaia asukate heaolule ning motiveerivaid töötasusid loomaaia personali kõrget spetsialisatsiooni nõudvatele töökohtadele.

Taskukohased kodud ja hubane linn

Roheliste eesmärk on luua elav ja hubane linn kõigile. Ehitame juurde taskukohaseid elamuid, et igaüks saaks endale oma kodu. Meie nägemuses areneb linn pidevalt ja pakub elanikele häid ning mitmekesised teenused. Linnas peab jaguma ruumi nii linnaelule kui ka loodusele.

Meie eesmärk on

  • Suurendada taskukohaste eluasemete hulka, kavandada rohkem üliõpilaselamuid ja tõsta taskukohaste üüripindade arvu.
  • Algatada toetusprogramm viiekordsetesse kortermajadesse liftide paigaldamiseks, et eakad ja liikumisraskustega inimesed pääseksid kodust rohkem välja ja väikelastega peredel oleks mugavam liikuda.
  • Rakendada "15 minuti linna" põhimõtet, kus kõik kohalikud teenused asuvad 15-minutilise jalutuskäigu, jalgratta või ühistranspordisõidu kaugusel.
  • Tagada, et avalik linnaruum ja hooned oleksid hõlpsalt ligipääsetavad nii 8- kui ka 80-aastasele.
  • Edendada rohelist ruumi säästvaid ehitisi. Hoolitseda selle eest, et elanikega peetaks nõu ehitusprojektide osas juba varases etapis.
  • Vähendada elamuehituse keskkonnamõju soodustades puitkonstruktsioonide ja teiste fossiilse päritoluta materjalide kasutust. 
  • Tagada haljastus uusarendustes ja nende ümbruses. Katsetada julgelt hoonete haljastamist.
  • Autota linnaelanikud ei peaks kodu soetades maksma parkimiskohtade ehitamise eest. Loobuda arenduste puhul kohustuslike parkimiskohtade nõudest.
  • Säilitada kultuurikeskkond ja arhitektuuripärand. Investeerida arhitektuuri ja avaliku kunsti kvaliteeti vastavalt protsendikunsti põhimõttele. 
  • Luua mugav linnaruum ja kesklinn, kus inimesed tahavad läbisõidu asemel kõndida ja peatuda. Anda tänavad tagasi jalakäijatele. Elav linnaruum on atraktiivne ka tänaval kauplejatele.
  • Lihtsustame hooajaliste terrasside ja välikohvikute rajamist.
  • Teha talvine Tallinn lõbusamaks, lisades linnaruumi valguskunsti ja korraldades väliüritusi. Hubases linnas toimuvad üritused aastaringselt. 
  • Seada ajalised piirid pürotehnika kasutamisele.
  • Hoolitseda selle eest, et kogu linnas oleksid eri vanuses lastele ja noortele huvitavad ajaveetmisvõimalused: mänguväljakud, ronimispuud ja rularambid jm. Spordiväljakuid ja korvpalliplatse ööseks ei lukustata.
  • Vältida piirkondlikku ebavõrdsust. Kõik elurajoonid peavad pakkuma laia valikut eluasemeid ja üüripindu, kvaliteetseid teenuseid, mugavat ning turvalist keskkonda. 

Tallinn liigub roheliselt ja sujuvalt

Linn, kus saab liikuda sujuvalt ja roheliselt, on kõigi Tallinna elanike huvides. Mida rohkem inimesi otsustab auto asemel kõndimise, jalgrattasõidu või ühistranspordi kasuks, seda vähem on müra ja reostust. Linna õhk saab puhtamaks, suureneb turvalisus ja mugavus ning linnas on vähem ummikuid.

Rohelises linnas kasvab trammikasutajate osakaal. Ehitame välja Tallinna ringtrammi ja uued trammiliinid Piritale, Lasnamäele ja Mustamäele. Me ei luba rajada Rävala läbimurret, sest sealne keskkond on praegusel kujul väärtuslik ja vajalik. Linna tasakaalus arengu jaoks pole samuti vaja Mustakivi tee pikendust.

Teeme teoks peatänava projekti ja muudame Kaarli puiestee autovabaks tsooniks. Viime ellu Tallinna jalgrattastrateegia. Tagame kõigi liikluses osalejate ohutuse ja sujuva liikuvuse üldise kiiruspiiranguga 30 km/h.

Meie eesmärk on

  • Kaasajastada Tallinna ühistranspordivõrku ja parandada selle kvaliteeti. Tagada, et Tallinna ühistranspordi kasutamine oleks ohutu iga päev, ka viiruspuhangute ajal. 
  • Taastada öötransport. Pikendame nädalavahetustel osade ühistranspordiliinide graafikuid, et inimesed saaksid vajadusel öösel linnas ühistranspordiga sõita.
  • Alustada trammiliinide pikendamisega Järvele, Lasnamäele ja Piritale. Planeerida uued trammiteed Kristiinesse ja Õismäele.
  • Suurendada kõndimise ja jalgrattasõidu populaarsust, ehitades paremaid jalutus- ja jalgrattateid. Tagada jalgsi ja rattaga liiklemise võimalikkus 365 päeval aastas. Tänavahooldusring peab algama jalakäijate- ja rattateedelt.
  • Luua Tallinnat kattev aastaringi kasutatav linnarataste võrgustik. 
  • Ühendada kõik Tallinna transpordikeskused (bussijaam, Balti Jaam, lennujaam) rattateede võrgustikuga. Ohutud teed kõndijatele ja rattaga sõitjatele on eraldi autoliiklusest. Teede kavandamisel lähtume jalgrattastrateegiast. 
  • Algatada vanade ristmike ümber ehitamise tervikprogramm, et likvideerida jalgrattastrateegia pudelikaelad ennaktempos ja vähendada konfliktikohtade arvu linnas. Ristmike ohutus peab kasvama kiiremini nii jalakäijate, jalgratturite kui ka kõigi teiste liikurvahendite kasutajate jaoks. Eluohtlik teenus ei kutsu ennast kasutama.
  • Rajada jalgratastele vajalikul hulgal turvalisi parkimiskohti ja ilmastikukindlaid rattaparklaid elamute juurde. 
  • Toetada kastirataste ja elektrijalgrataste ostu, et ka lastega pered ja eakad saaksid Tallinnas autota paremini liikuda. 
  • Kehtestada kliimamuutuse vastase võitluse edendamiseks ja sujuva liikuvuse tagamiseks Tallinnas tipptunnitasu.
  • Vähendada heaolu pärssivat ja tervisele kahjulikku liiklusest tulenevat mürasaastet looduslike müratõkete paigaldamise ja sõidukiiruse alandamisega. 
  • Arendada ja viia edasi Pargi ja Reisi süsteemi ning funktsionaalse elektriautode laadimisvõrgustikuga ühilduvat linnatranspordi süsteemi.
  • Anda parkimissoodustus lamellrehvidega autodele. 
  • Tugevdada liiklusjärelvalvet liiklejate ohutuse ja turvatunde suurendamiseks.

 

Väärikas ja turvaline elu hoolivas kogukonnas 

Meile on oluline hooliv kogukond.  Tallinna edu mõõdab asjaolu, et nõrgemad saavad hakkama ja elavad õnnelikku igapäevaelu. Eesmärk on, et Tallinnas ei tõrjutaks kedagi kõrvale. 

Meile on oluline tervem ja õnnelikum rahvastik igas vanuses. Jalgsi või rattaga liikumine koju ja tööle ning aktiivne ajaveetmine avalikus ruumis on sisukas tegevus tervele perele, ja seda kogu elukaare vältel. 

Sotsiaal- ja tervishoiuteenused peavad olema läbipaistvad, usaldust tekitavad ja kergesti kättesaadavad igas eluetapis. Heaolu ei looda mitte ainult sotsiaal- ja tervishoiuteenuste väljatöötamisega, vaid ka ennetusega. Igal inimesel on õigus kodule, puhtusele ja soojale toidule sõltumata tema sissetulekust.

Vaktsineerimine, testimine ja koolide ventilatsioonide kordategemine on väljapääs koroonakriisist. Anname endast kõik, et lõpetada pandeemia ja muuta linnarahva igapäevaelu turvaliseks.

Meie eesmärk on

  • Tagada, et lastega pered saaksid pere- ja nõustamiskeskustelt hõlpsalt vajalikku tuge. Kohalik omavalitsus peab hoolima ja abistama eakaid, erivajadustega ja madala sissetulekuga inimesi.
  • Vähendada elutähtsate ja inimese õiguste kaitset toetavate teenuste ootejärjekordi. 
  • Anda noorte- ja perekeskustele suurem ennetuslik ja toetav roll. Lapsevanemaks ei saada, vaid seda õpitakse. Linn saab seda protsessi toetada. Toome Tallinnas tõenduspõhised vanemlusprogrammid kõigi soovivate lastevanemateni. 
  • Tagada kvaliteetne rasestumisvastane- ja seksuaalnõustamine kõigile noortele.
  • Ajakohastada kõigi lasteaedade ja koolide menüüd: toidud peavad olema mahedad, tervislikud ja mitmekesised. Lasteaedade ja koolide puhul tuleb üle vaadata laste õues liikumise võimalused ja muuta õuesõppe vormid sagedamaks.
  • Kindlustada koolivaheaegadel kõigile lastele igapäevane soe toidukord. Ka täiskasvanutele luua vaba juurdepääsuga supiköök igasse linnaosasse.
  • Viia läbi analüüs eakate päevakeskuste kohta. Uurida samuti, miks on jätkuvalt palju eakaid, kes kodust välja ei saa. Vastavalt tulemustele luua juurde või kaasajastada eakate ajaveetmise võimalusi.
  • Korrastada elementaarsed hügieenivõimalused üle linna nii oma elanikele kui turistidele. Avalikud veekraanid ja tualetid on tervete ja puhastena kõikjal kättesaadavad. 
  • Auditeerida linnakinnisvara kasutust. Kindlustame inimväärse majutus- ja elukoha igale linlasele, sissetulekust sõltumata. 
  • Tugevdada hooldajate toetust ja vastupanuvõimet, kahekordistades omastehooldajate toetust, arendades koduväliseid tugiteenuseid, hooldajate tervishoiuteenuseid ja võimaldades hooldajatele puhkust. 
  • Pakkuda puuetega inimestele kõikehõlmavaid ja kvaliteetseid teenuseid. Teenuste eesmärk on tagada kõigile võimalus elada iseseisvalt.
  • Tagada väärika vananemisega seotud teenused kõigile. Leida uusi viise, kuidas lasta individuaalsusel ja kogukonnal areneda, võttes arvesse eakate mitmekesisust.

Tallinn on tugeva tervise ja vaimse heaolu linn

Mure meie füüsilise tervise ja vaimse heaolu ning toimetuleku pärast on suurenenud. Tervis on kõige muu alus hea tervisega linnakodanikud peavad olema iga linna eesmärgiks. Viimastel pandeemia-aastatel on fookusesse tõusnud ka vaimse tervise probleemid, mis mõjutavad paljude Tallinna elanike elu. 

Linnakodanik peab tundma, et linn toetab tema tervisekäitumist, aitab teha terviseteadlikke valikuid ning tagab abi terviseprobleemide korral. Õigeaegne arstiabi ei tohi sõltuda inimese sotsiaalmajanduslikest näitajatest ega suhtevõrgustikust. Esmatasandi arstiabi peab olema kättesaadav inimese elupiirkonnas ning nõustamisteenused tagatud, kui inimene soovib parandada tervisekäitumist.

Meie eesmärk on

  • Luua sissetulekuga seotud spordikompensatsioon 200 eurot aastas, mis on kättesaadav kõigile elanikele vanusest sõltumata.
  • Luua aktiivsed vaba aja veetmise võimalused igas eas inimestele. Mänguväljakute ja spordiplatside loomisel tuleb arvestada kõigi vanusegruppidega, sealhulgas noortega.
  • Avada koolide spordiväljakud üle linna, toetades nende valvet ja turvalisuse hoidmist. Võrkaiad ei saa piirata inimesi enda tervise eest hoolitsemisel!
  • Avada valveperearstikeskused igas linnaosas, et valveperearstile ja pediaatri konsultatsioonile oleks võimalik pääseda ka õhtuti ja nädalavahetustel. 
  • Laiendada koostöös erasektoriga nõustamisteenuste pakkumist inimestele, kes soovivad abi tervislike eluviiside rakendamisel või sõltuvustest vabanemisel.
  • Panustada digilahenduste arendamisse, mis võimaldavad vähendada järjekordi, aga ka perearstidel teha kaugkonsultatsioone näiteks krooniliste haigetega.
  • Hoida COVID-19 vastased vaktsineerimisvõimalused avatud inimeste kodulähedastes kohtades. Haridus- ja linnaasutuste ventilatsioonisüsteemid tuleb vajadusel renoveerida.
  • Toetada uute perearstipraksiste avamist, tasudes linna poolt 25% üürikuludest esimese kolme aasta jooksul. 
  • Leida koos Tervisekassa ja riigiga viisid, et info vähi varajase avastamise programmidest jõuaks kindlasti kõigi kutsututeni, et raskete haigusjuhtude ennetustegevus paraneks.
  • Koostada sigaretisuitsetamisest loobumise ja kahjude vähendamise kaasaegne programm, mis vähendab linnaelanike haigestumist vähki ja teistesse rasketesse haigustesse.
  • Selgitada välja sagedasemad põhjused, miks osadel tallinlastel pole tervisekindlustust ja leida lahendusviisid, et inimesed mittekindlustatu staatusest välja tuua.

Iga Tallinna elaniku vaimne heaolu on kogu linna asi. Vaimse tervise oskuste õpet tuleb pakkuda Tallinna koolides ja muudes õppeasutustes. Paljud leiavad jõudu kultuurist ja sportimisest. 

Linnakogukonnad, koos tegutsemine, sotsiaalsed võrgustikud ja kaasatus on aluseks vaimse tervise parandamisele. Tallinna vaimse tervise teenused peavad olema kättesaadavad. Laste ja noorte vaimse tervise probleemide murettekitava kasvuga tuleb tegeleda nii ennetusmeetmete kui ka teenuste tugevdamise kaudu. Ükski noor ei tohiks ravimata vaimse tervise probleemi tõttu kannatada ega igapäevaelust kõrvale jääda. Meie vaimse heaolu linn on ehitatud nii, et igaüks saab hakkama ja vajadusel kiiresti abi.

Meie eesmärk on

  • Laiendada kodulähedasi vaimse tervise teenuseid kogu linnas.
  • Hõlbustada juurdepääsu nõustamisele ja lühiteraapiale esmatasandi arstiabis. Toetame teraapiafondi ja teiste meetmete kasutamisel vaimse tervise teenuste tarbeks.
  • Toetada koostöös riigiga koolipsühholoogide kutseaastat ja asjatundlike tugispetsialistide palkamist koolidesse. Sümptomaatiline laps või noor peaks saama abi oma koolis. Varane märkamine ja sekkumine ning ennetustöö peavad olema prioriteediks õpilaste vaimse tervise probleemidega tegelemisel. 
  • Õpetajatele nii lasteaedades kui koolides tuleb luua supervisioonisüsteem, mis aitaks neil hoida keerulistel aegadel ka iseenda vaimset tervist. 
  • Vähendada vaimse tervise probleemide häbimärgistamist, toetada meeleolu- ja sõltuvushäirete varast märkamist, ennetustööd ja ravi ning hooliva töö- õpikeskkonna kujundamist. 
  • Toetada koostöös riigiga kodulähedase abi pakkumist vaimse tervise probleemide riskirühmadele: lähisuhtevägivalla ohvritele, omastehooldajatele, sõltuvushäirete all kannatajaile ja nende lähedastele jne. 
  • Tõhustada koostööd lastekaitse ja vaimse tervise teenuste vahel. Tagada asjatundlik võrgustikutöö lastekaitse, tugispetsialistide ja kooliväliste organisatsioonide vahel. 
  • Tugevdada laste ja noorte vaimse tervise oskusi lasteaedades, koolides, huvihariduses ja noortekeskustes. 
  • Otsida julgelt uusi viise, et vähendada uimastitarbimise kahjusid. Toetame sotsiaal- ja tervishoiuteenustega tihedalt seotud toe pakkumist, et vähendada uimastitarbimisest tulenevat kahju ning hõlbustada juurdepääsu võõrutus- jm vajalikule ravile.
  • Leiame uusi lahendusi ainete kuritarvitamise vähendamise teenustele. Kontrollitud uimastitarbimise tingimused vähendaksid uimastitarbimisest tulenevat kahju nii kasutajatele endile kui ka kõrvalseisjatele. Samal ajal annaksid need hea võimaluse jõuda nendeni, kes teenuseid vajavad.

Kultuur teeb linna elavaks

Kultuur on elamisviis ja majandusharu, mis kaitseb inimese vaimset tervist ja loob linnale isikupära. Mitmekesised kultuuripakkumised ja kvaliteetsed vaba aja veetmise võimalused on elava ja atraktiivse linna olulised osad. Kõigile kättesaadavad kultuuri-, noorte- ja sporditeenused suurendavad Tallinna elanike vaimset ja füüsilist heaolu, vähendavad ebavõrdsust ja hoiavad ära tõrjutuse.

Koroonaviirus tabas kultuuri- ja vabaajatööstust rängalt: teatrid, kinod, muuseumid, galeriid ja spordipaigad pidid oma uksed sulgema või oma teenuseid oluliselt vähendama. Tuhandete loominguliste spetsialistide sissetulekud vähenesid. 

Koroona võib kultuurielule jälje jätta veel aastateks ja Tallinn peab olema vajadusel valmis täiendavaks toetuseks. Teisest küljest tõi epideemia välja kvaliteetsete vaba aja veetmise ja väljas sportimise võimaluste tähtsuse linnas.

Meie eesmärk on

Suurendada kultuuri- ja sportimisvõimaluste rahastamist. Jätkata toetuste arendamist võimestamaks kunstivaldkonnas tegutsejaid ja luua uusi spordi harrastamise võimalusi. Toetame kultuuri- ja kunstisektorit koroonakriisist ülesaamisel. Rohelises Tallinnas õitseb ühine ja kogukonnale suunatud linnakultuur.

  • Arhitektuur! See on nähtavaim osa kultuurist. Samuti on valusalt nähtav ka kultuuri puudumine selles. Koostada kesklinna üldplaneering nii, et kesklinn jääks inimkeskseks ja hubaseks. Teeme koostööd valdkondlike esindusorganisatsioonidega parimate lahenduste saamiseks olulistel objektidel. 
  • Disain! Inspiratsiooni on vaja pidevalt toita. Tellime linnaruumi ja teistesse avalikesse ruumidesse miljööväärtust parandavaid objekte ja kunstiteoseid.
  • Muinsuskaitse! Arhitektuuriväärtused ei tohi hävida omaniku hoolimatuse tõttu. Kaitse alla võtmisest on vähe kasu, kui sellega ei kaasne säilitavat tegevust. Tõhustame sanktsioone hooletusse ja lagunema jäetud väärtuslike ja muinsuskaitse all olevate hoonete omanikele. Töötame välja restaureerimistoetused. Muinsuskaitse peab olema omanikku toetav ja hariv. Teeme tasuta kättesaadavaks kõik juhendid ja abid mis aitavad muinsuskaitse all olevate või miljööväärtuslike hoonete remontimisel parandamisel või rekonstrueerimisel kasutada õigeid võtteid. Linnaametnik peab olema toetaja ja juhendaja, mitte karistaja.
  • Kunst! Aitame loomeliitude liikmeid ateljeede, näituse- ja müügipindadega. Hoiame ja toetame oma eakaid kunstnikke. Suurendame skulptuuride arvu linnaruumis märgatavalt.
  • Muuseum! Taastame linnarahvale igakuised kunstinäituste ja -muuseumide tasuta külastused. Õpilased peavad saama vähemalt nädalas korra käia muuseumides ja näitustel tasuta. Ühel päeval nädalas peaks olema Kumu, Kadriorg ja Tarbekunstimuuseum Niguliste kirik jt. muuseumid ja näitusesaalid ühel õhtul kauem avatud ja ühel hommikul nädalas varem.  Avame vanalinnas asuvad linnamuuseumid rahvale tasu küsimata.
  • Muusika! Loome head võimalused orkestrite tööks ja arenguks. Leiame uuele Estonia ooperiteatrile väärika asukoha. Jätkame linnahalli kujundamist kontserdi- ja konverentsikeskuseks. Toetame ajaloolistes hoonetes kontserttegevuseks sobivate saalide kasutuselevõtmist. Toetame professionaalsete interpreetide esinemist koolides.
  • Raamatukogu! Jätkame Rahvusraamatukogu renoveerimist ja tagame raamatukogu olemasolu igas linnaosas. Toetame raamatukogude arendamist mitmekesisteks kultuurikeskusteks, laiendades veelgi nende teenuste valikut ja lahtiolekuaegu. 
  • Teater! Hoiame teatrikultuuri taset ja toetame koole nii, et ka tagasihoidlikuma sissetulekuga perede lapsed saaksid käia vähemalt korra kuus teatris. 
  • Kirjandus! Toetame Lastekirjanduse Keskuse, Tammsaare ja Vilde muuseumi hariduslikke ettevõtmisi.
  • Audiovisuaal! Jätkame tegevusi filmilinnaku loomiseks.
  • Rahvakultuur! Jätkame Tallinna päevade traditsiooni ja pakume võimalusi rahvakunsti arendamiseks. Linn teeb koostööd Rocca al Mare vabaõhumuuseumiga. Toetame taidluskoore, rahvateatrit, ansambleid ja hobitegevusi, mis hoiavad meie inimeste vaimset tervist.
  • Sport ja liikumiskultuur! Toetame liikumisharjumuse kujundamist igas eas linlaste puhul. Linnaruum peab soosima aktiivset ja ohutut liikumist värskes õhus. Toetame kehakultuuri ja aktiivse liikumise võimaluste edendamist ning jalgrattakasutust kõikide koolide juures. Iga koolipäev peab sisaldama aktiivse liikumise aega. Kultuuri-, spordi- ja muude vaba aja veetmise teenuste osutamine peab koos linnaga kasvama. 
  • Lõimumine! Parandame kultuuri- ja vabaajateenuste füüsilist, sotsiaalset ja majanduslikku kättesaadavust. Tagame vahendite ja teenuste kättesaadavuse ning abivajajate juurdepääsu kultuuri- ja sporditeenustele. Jätkame kogukonnaaedade rajamise toetamist ja koolituste läbiviimist. Pakume erinevaid linnarajatisi paindlikul ja odaval viisil kultuuri-, spordi- ja noortetegevuseks ning võimaldada ka rajatiste ajutist ja osalist kasutamist. 

Tallinn on parim koht alushariduseks ja õppimiseks 

Rohelised toetavad koostöös riigiga üleminekut tasuta alushariduse pakkumisele. Võrdne, turvaline ja kvaliteetne alusharidus vähendab koolihariduse katkemise võimalust ja tõrjutust ning paneb aluse hilisemale koolis õppimisele. Kvaliteetse alushariduse tagavad professionaalne ja motiveeritud personal, funktsionaalsed rajatised ja piisavalt väikesed rühmad.  

Rohelised tahavad, et iga Tallinna kool oleks hea kool. Sihtnumber ei tohi mõjutada seda, kui head õpetust õpilane saab. Tagame õpilastele turvalise ja huvitava õpikeskkonna ja kindlustame turvalise, toetava ning kiusamisvaba õhkkonna koolis. Piisav juhendamine ja tugi õppimiseks peab olema kättesaadav ka kaugõppes ja veebipõhises õppes. Koolides peab hingamiseks olema puhas siseõhk ja piisavalt ruumi koos tegutsemiseks ning keskkond, mis soodustab laste loomulikku uudishimu. Õppimine ei piirdu kooliga, vaid kogu linna ja ümbritsevat keskkonda tuleb kasutada õppimise kohana. 

Roheliste jaoks on Tallinn linn, mis pakub noortele laia valikut keskhariduse võimalusi. Eesmärk on, et iga Tallinna noor omandaks keskhariduse. 

Tallinn peab pakkuma piisavalt õppekohti kõigile soovijatele, samuti võimalusi enese arendamiseks kogu elu jooksul. Ehitame linna, mis vähendab õpilünki ning hariduslikku ebavõrdsust ja kus igaühel on tähendusrikas koht õppimiseks ja arenemiseks.

Meie eesmärk on

  • Kindlustada igale lapsele kodulähedane tasuta päevahoiukoht. 
  • Lasteaiakohtade arvu suurendamiseks ehitada uusi ja kaasaegseid lasteaedu.
  • Muuta alushariduse andmine atraktiivsemaks, investeerides töötajate, täiendkoolitusse ja mentorlusesse ning parandades töötingimusi, palka ja juhtimist.
  • Toetada laste üldist heaolu. Investeerida õpiabisse ja koostöösse nõustamiskeskustega. Soodustada erivajaduste varajast märkamist ja kaasata alusharidusse piisaval määral kompetentseid tugispetsialiste.
  • Ebavõrdsuse ja haridusliku segregeerumise välistamiseks peab igal lapsel olema ligipääs kvaliteetsele alusharidusele.
  • Edendada muu kodukeelega laste keelekümblust ja -õpet lasteasutuses, et tagada neile võrdne ligipääs hariduse jätkamiseks eestikeelses koolis.
  • Tagada igale lapsele arengut toetav päev. Iga päev peab hõlmama juhendatud mängu, treeningut või kunsti ning keskkonnaga tutvumist. Soodustada nii piisava kooliks ettevalmistumise kui ka loova huvihariduse pakkumist lastele. 
  • Edendada lasteaia õuealade projekteerimist rohelisteks hoovideks, kus on asfaldi asemel piisavalt puid. Jätkata õppeaedade rajamise toetamist ja koolituste läbiviimist
  • Pakkuda lastele puhast, mürgiste pestitsiidide vaba toitu. 
  • Soodustada kvaliteetse kodulähedase põhihariduse pakkumist. Iga laps peab saama õppida talle sobivas tempos optimaalse suurusega klassis.
  • Edendada haridusuuendust, loovuse toetamist ja koolikogukonna sidusust. Toetada parimate teaduspõhiste hariduspraktikate juurutamist koolis ning koolide koostööd nende jagamisel.
  • Tagada õpiabi ja tugiteenuste olemasolu kõigis koolides. Võimestada haridusliku erivajadustega laste tõhusamat toetamist kodulähedases koolis, soodustades õpet väiksemais rühmades.
  • Integreerida heatasemeline huviharidus koolipäeva, et vältida tarbetut ressursi- ja ajakulu lastele ning vanematele. Tagame, et huvihariduses osalemist arvestatakse õppekava täitmisel. Toetame individuaalse õpiraja kujundamist kooli, kodu ja õpilase koostöös. 
  • Tagada koostöös riigi ja erasektoriga kvaliteetse tehnika ja tarkvaralahenduste olemasolu õpilaste tarbeks, mis kindlustab sujuva õppe ka distantsõppe perioodidel.
  • Tagada erinevate peremudelite ja jagatud hooldusõigusega perede laste võrdne kohtlemine koolides, seades esikohale laste huvid ja vajadused.
  • Toetada õpetajate töökoormuse vähendamist, leides lisavõimalusi tõhusat tuge vajavate laste individuaalseks toetamiseks. Soodustada koolikogukonna koostööd, toetades vanemate kaasatust koolielu korraldusse.
  • Tõhustada tuge alustavatele õpetajatele ja tugispetsialistidele, soodustada koolisiseste mentorlussüsteemide kujundamist.
  • Kindlustada haridustöötajate ülekoormuse ja läbipõlemise vältimiseks tervist toetavad meetmed: tasuta sportimis-, kultuuri- ja enesetäiendusvõimalused.
  • Tagada koostöös riigiga koolides kvaliteetne siseõhk selleks vajaliku remondi, hoolduse ja nõuetekohase järelevalvega.
  • Kaasajastada õppekorraldust, et tagada tänapäevaste teadmiste ja piisava digipädevusega noorte toetamist. Toetada koolide koostööd kooliväliste asutuste ja organisatsioonidega, soodustamaks individuaalsete õpiradade kujunemist.
  • Toetada noorte erinevate annete avaldumist koolis. Soodustada koostööd teaduskoolide ja ülikoolidega, et võimaldada võimekaile noortele parimat tuge. Kasutada koolides teaduspõhiseid andekate arengut toetavaid meetmeid.
  • Soodustada üldhariduskoolide koostööd erinevate kutseõppeasutustega, ennetamaks õpimuresid ja välistamaks väljalangevust. Luua võimalused eelkutseõppe ainete integreerimiseks koolide õppekavasse. Tagada valikainete olemasolu üldhariduskoolides ning heatasemeline üldainete õpe kutsekoolides. 
  • Edendada teaduspõhise hariduse pakkumist koolides, et soodustada kriitilist mõtlemist. Tutvustada õpilastele kaasaegset keskkonnahoidu ja tervisekäitumist.
  • Toetada katkenud haridustee jätkamist töö- ja perekohustuste kõrvalt. Soodustada karjääripöördeid ja ümberõpet, et aidata inimestel tulla toime muutuva maailmaga.

Elav Tallinn tööhõive, osalusdemokraatia ja inimõiguste kaitse

Koroonakriis ei ole veel läbi ja sellest taastumine võtab aega. Tuhandete inimeste sissetulekud on vähenenud ja ettevõtted on uues olukorras ellujäämiseks teinud suuri pingutusi. Eriti teravalt on kriis räsinud teenindussektorit, millel on Tallinnas väga oluline roll. 

Roheliste juhitud Tallinn tajub oma vastutust Eesti loomemajanduse pealinnana. Meie tahame, et Tallinn vaataks tulevikku. Tahame linna, mis loob atraktiivset keskkonda ja soodustab töökohtade teket elukeskkonda austades. 

Roheliste juhitud Tallinn hoolitseb selle eest, et head avalikud teenused, hästi toimiv linnastruktuur ja Tallinna arengust tõusev tulu jõuab kõigi kogukonna liikmeteni. 

Rohelised on feministlik, antirassistlik ja LGBT+ sõbralik erakond. Püüdleme universaalse võrdsuse poole, kus kedagi ei diskrimineerita ja kus inimeste mitmekesisust peetakse loomulikuks. Kõik meie inimesed on olulised ja huvigruppe puudutavate otsuste tegemisel tuleb neid kaasata. 

Kohaliku omavalitsuse asjaajamises lähtume kõigi perede manifestist ja liitume Vikerkaarelinnade Võrgustikuga (Rainbow Cities Network). Tahame linna, mis hoolitseb kõige haavatavamate eest. Tallinn peab olema ligipääsetav ja kättesaadav kõigile. Linn kuulub selle elanikele. 

Loome tõeliselt avatud ja kaasava linna, kus iga elanik saab osaleda parema Tallinna ehitamises. Osalemine otsuste tegemisel peab olema elanikule avatud, lihtne ja läbipaistev. 

Meie eesmärk on

  • Juhtida linna majandust inimlikult ja õiglaselt. Linna investeeringud loovad tingimused jätkusuutlikuks majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks.
  • Tagada vastutustundlik finantsjuhtimine pikaajaliselt: linna tegevus on tõhusalt korraldatud ja vajalikud teenused on kogukonna liikmetele kättesaadavad.
  • Teha Tallinn kohaks, kus ettevõtted saavad pärast kriisi taas jalule tõusta ja saavutada edu. Linn edendab aktiivselt ja pikaajaliselt töökohtade loomist.
  • Otsida uusi viise toetamaks tallinnakeskseid ärisektoreid, mida kriis tugevalt mõjutab, näiteks sündmuste- ja kultuurisektorit.
  • Lihtsustada väikeettevõtete hangetel osalemist, näiteks projektide osadeks jagamise ja läbipaistvuse nõudmise kaudu.
  • Aidata Tallinnal kujuneda ettevõtluse rahvusvaheliseks kasvuplatvormiks: toetada loomemajanduse struktuuride, idufirmasid, äriinkubaatoreid ja kiirendeid.
  • Investeerida ringmajandusse. Palju.
  • Võimaldada kõigil inimestel sõltumata nende olukorrast töötada. Toetada osalise töövõimega inimeste tööhõivet õiglase palga ja erinevate tööhõive võimaluste pakkumise kaudu. Pakkuda kvaliteetseid tööturuteenuseid ning toetada klientide juurdepääsu tööhõivele, koolitusele ja teenustele.
  • Tugevdada soolise mõju hindamist kõigis avalikes otsustes. Koostöös riigiga keskenduda palgalõhe vähendamisele ja jälgida palkade võrdsust Tallinnas. Teha avalikel tööpakkumistel palgavahemiku näitamine kohustuslikuks.
  • Senisest enam kaasata naisi otsustamise protsessidesse. Naiste kaasamine kohalike omavalitsuste otsustesse ja planeeringutesse aitab kaasa ligipääsetavuse ja ohutuse suurendamisele.
  • Hoolitseda linnaelanike inimõiguste eest, kanda abivajajate eest paremini hoolt ning teha tööd vägivalla ennetamiseks ja ohvrite abistamiseks.
  • Tagada ligipääsetavus nii linna e-teenustele kui ka asutustele. Kõigile.
  • Arendada e-osaluse kanaleid ja parandada digitaalset kaasatust.
  • Tagada juurdepääs linna teenustele paljudes erinevates keeltes.
  • Muuta Tallinn aktiivsemaks osalejaks avaandmete, avatud lähtekoodiga ja avatud liideste lubamiseks, et suurendada ühiskonnale kasulike teenuste toetamist ja targa linna potentsiaali paremat kasutamist.
  • Suurendada kaasava eelarve mahtu. Arendada eelarve koostamise protsessi läbipaistvust. Parandada ametnike ja kogukonna vahelist dialoogi.
  • Saavutada uus tase istungitel interaktiivses osaluses ja otsustuses. Kodanikud peavad olema otsustamiseks piisavalt informeeritud.
  • Vähendada kodutust, tagades piisaval hulgal sotsiaalkorterid. Laiendada kodututele pakutavaid tugiteenuseid ning luua uusi paremaid teenuseid. Eluase on inimõigus.
  • Aidata abivajajatel jalgealust kindlustada ja leida tee hädaabimajutusest oma koju. Kedagi ei tohi jätta peavarjuta. Erakorraline majutus peab olema tagatud kõigile.
  • Toetada noorte tööhõivet ja pakkuda noortele rohkem töökohti suveks.
  • Seista noorte lahutamatu õiguse eest osaleda oma tuleviku üle otsustamisel ja anda nende panuse väärtustamiseks parim platvorm.
  • Suurendada ressursse aktiivseks noorsootööks ja noortevolikogu tegevuseks.
  • Hoida Tallinn atraktiivse õppelinnana ja teha koostööd ülikoolidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas.
  • Tagada salliv ja sõbralik linn. Alati.
  • Kaasata LGBT+ inimesi puudutavates otsustes LGBT+ esindusorganisatsioone. 
  • Muuta Tallinn suhtlemiskultuuri edendajaks ja eeskujuks.

Lisaks eelpool toodud ülelinnalistele eesmärkidele, taotleme ka linnaosades ja -jagudes järgnevate ideede teostumist:

ANNAME VANALINNA OMA INIMESTELE TAGASI!

Eesmärk – uus vanalinn on 5000 püsielanikuga asum, kus on aastaringselt unikaalne ja inspireeriv keskkond, mis ei ole turismilõks ja kus:

  • hoolitakse kultuuripärandist ja toimib igapäevane elu mugavas, keskkonnasäästlikus ning turvalises keskkonnas;
  • säilib ja uueneb vanalinnale omane mitmekesisus oma elamute, koolide, kirikute, teatrite, kinode, muuseumide, näitusesaalide, kohvikute, restoranide, kaupluste, teenindusasutuste, büroode, ateljeede, lasteaia, vanadekodu, sündmusruumidega jne;  
  • paiknevad Eesti kaubamärkide ärid ja esindused;
  • on vanalinna püsielanikega kokkulepitud koormusega turism ja ööelu;
  • on vanuseliselt ja sotsiaalselt mitmekesine püsielanikkond.

Vajalikud sammud

  • Vanalinna liikluses jagatud ruumi (shared space) põhimõttel rajaneva tervikliku jalakäijate- ja kergliiklusala moodustamine koos vajaliku taristuga.
  • Munitsipaallasteaia avamine vanalinnas.
  • Vanalinna piirkonnakooli taastamine kohalikele lastele põhikooli ulatuses.
  • Muinsuskaitse osakonnas ehitustehnilise nõustamise võimekuse ja teabekeskuse loomine, vastavate toetusprogrammide kättesaadavaks tegemine; muinsuskaitsele ja sellega seotud nõustamisele, restaureerimistoetustele ning teadusuuringutele suunatud finantside oluline suurendamine.
  • UNESCO maailmapärandi nimekirjas olevate vanalinnade parima kogemuse kohta info hankimine ja sellekohaste konverentside korraldamine. 
  • Munitsipaaleluruumid vanalinna.
  • Piirkonnapolitseiniku töökoha taasloomine vanalinnas.
  • Numbrituvastusega kaamerate üles seadmine, et tuvastada liikluseeskirjade rikkujad ja neid korrale kutsuda.
  • Osta linnale vanalinnas asuvaid strateegilise tähtsusega pindu ja mitte müüa neid, vaid eelistada nende kasutusse andmist.
  • Külaliskorterite reeglistiku ja maksustamise väljatöötamine.
  • Vanalinna elanike poolt valitava asumivanema või staatuse sisseviimine, kes kooskõlastab otseselt vanalinna puudutavad otsused. 

Säilitame Kristiine miljööväärtuslikkuse!

Vajalikud sammud

  • Säilitame aedlinna miljööväärtuslikkuse – taasavame Kristiine detailplaneeringu ja keelame aedlinnaaladel hoonestuse, mis on kõrgem kui 3 korrust.
  • Toetame kohalikku kogukonda – soodustame asumiseltside loomist ja tegevust. Teeme kogukonnapäevadest (näiteks kohvikute-, talgu- ja spordiüritused) elustiili ja Kristiine linnaosast õnnelike elanike keskuse. Iga elanik leiab endale vajaliku toe linnaosa raadiusest. Parandame ühistranspordivõrku ka linnaosa keskselt.
  • Loome igale elanikule lapsest eakani ligipääsetavuse ja liikumismugavuse – Kristiine kõnni- ja kergliiklusteed peavad olema kasutajasõbralikud. Selleks korrastame teeservad, kõigi põhiliste trajektooride ääres peavad olema 250 m tagant istepingid koos suletatavate prügikastidega üldise puhtuse hoidmise eesmärgil.
  • Säilitame tänavate äärse haljastuse – kaasajastame raielubade süsteemi ja ebaseaduslike raiete trahvimudeli. Toetame ja tunnustame väljaõppinud arboristide tööd linnaruumis. Viime teeremontide käigus kommunikatsioonitrassid teede keskele, et teeremont ei oleks põhjus piirnevate puude langetamiseks (nagu juhtus Haapsalus).
  • Kristiine on inimesele, mitte autole – peatame Kristiine ristmike ja magistraalide laiendamise autoteedele, mida tehakse jalakäijate, kergliiklejate ja haljastuse arvelt!
    1. Endla ristmik peab olema jalakäijatele turvaline ja mugav.
    2. Sõpruse puiestee ääres peab säilitama madalhoonestuse ja lõpetama kõrghoonete ehitamise ja sellest tuleneva automahu/parkimiskohtade suurenemise.
    3. Renoveerime Linnu tee täies pikkuses, tagades mugava kergliikluse ja mitte mingil tingimusel ei tee teed neljarealiseks.
    4. Toome Mustamäe teele tagasi haljastuse ja lõpetame tööstushoonete laienemise!
    5. Muudame kõik raudteeülekäigud inimese- ja jalgrattasõbralikuks.

Mustamäe on eelkõige kodu!

Vajalikud sammud

  • Muudame Mustamäe heaks elukeskkonnaks: hoolitseme ligipääsetavuse eest, väärtustame rohealasid, toetame majade renoveerimist, kaasajastame ühistranspordi marsruute ja soodustame Mustamäel autovaba liiklemist. Kõige tähtsam: keskendume inimestele ja loodusele ja muudame Mustamäe jalgrattasõbralikuks. Ehitame piirkonda turvalised rattaparklad ja rattaga liikumise teed. Mustamäel on palju noori, aga noortele sobivaid liikumisviide ei arendata.
  • Kaitseme rohealasid ja linnaloodust. Istutame Mustamäele puid ja põõsaid juurde. Säilitame praeguseid rohealasid ja tekitame juurde uusi. Ei luba ehitada parkidesse. Peame kinni pesitsusrahust.
  • Muudame Mustamäe ligipääsetavaks igaühele. Tegeleme kõrgete äärekividega ja liikuvust lihtsustava märgistusega. Turvaliselt liikuda peavad saama kõik – tavalised jalakäijad, vanemad vankriga, liikumise abivahendiga liikujad, jalgratturid jne. Tagame korraliku lumekoristuse.
  • Kaasajastame ühistranspordi marsruudid. Toome elektroonsed tahvlid peatustesse.
  • Muudame Mustamäe mugavamaks. Toome linnaosasse rohkem pinke, prügikaste, joogiveekraane, avalikke WC-sid ja koerteparke.
  • Võtame Mustamäel parkimise kontrolli alla. Kõnniteed ja muruplatsid ei ole parklad. Mustamäe ei pea muutuma parklatest koosnevaks asfaldikõrbeks. Iga puu või põõsas, mis võetakse parkla ehituseks maha, tuleb asendada uutega. Maha võetud puude asendamist tuleb kontrollida.
  • Teeme valgusfoorid korda. Tammsaare tee valgusfoorid on olnud korrast ära üle 10 aasta.
  • Uute kaubanduskeskuste loomisele tuleb seada piirid. Kaubanduskeskused toovad endaga kaasa suuri asfalteeritud alasid, mis vähendavad piirkonna elurikkust ja suurendavad üleujutuste riski.
  • Piirame ilutulestikke. Ilutulestik häirib linde, loomi (sh lemmikloomi) ja väikelapsi. Asendame ilutulestiku laseretendusega.
  • Soodustame Mustamäe majade tervikrenoveerimist. Loome viiekordsete majade elanikele liftide paigaldamise võimaluse.

Pirita piirkonna eesmärgid

  • Teeme Pirita jalgrattateede võrgustiku korda. Leiame katkestused ja ebakohad, kõrged äärekivid ja puuduvad lõigud, et Pirita oleks jalgrattaga koolis käimiseks turvaline paik.
  • Toetame Eestis toodetud elektrikergliiklusvahendite hankimist, et vähendada autostumist.
  • Trammivõrgustiku laiendamine – kiirtramm Piritale! Pirita tee keskel olevale takistusribale tuleb luua trammitee.
  • Toome Lasnamäe trammi idee unustusehõlmast välja! Lasnamäe tramm kanalist ja Läänemere keskuse juurde.
  • Tihendame nr 38 bussi sõidugraafikut, pikendame buss nr 6 trassi Ecolandini.
  • Loome võimaluse jäätmekogumispunktides anda ära ka biojäätmed. 
  • Rajame Piritale kaks linnaaeda/permakultuuri õppeaeda, kuhu kõrvale rajame ka lehtede ja purustatud okste komposteerimise kohad. 
  • Muudame Pirita turu päris turuks! Kord nädalas Pirita turul OTT turg, kuhu on oodatud kõik, kes ka oma aiasaadusi müüa soovivad. Mitu korda aastas vanavaralaat/kirbuturg kohviku ja suhtlemisvõimalusega. Müüa võiks ka teenuseid, st laat oleks ka väike oma küla mess, kus saaks tuttavaks kohalike ehitajate, teemeistrite, juuksurite ja koogimeistritega.
  • Laiendame sportimisvõimalusi, rajame välispordiplatse, kus on sportimisvõimalusi kõikidel aastaaegadel. Ehitame Pirita Majandusgümnaasiumi (PMG) ette kõigile lastele avatud seikluspargi.
  • Väärtustame kõrghaljastust!
  • Tagame Pirita jõe ürgoru kaitse.
  • Piirame kortermajade arendust. Pirita jääb aedlinnaks!

Lasnamäe laste- ja inimsõbralikuks!

Vajalikud sammud
  • Teeme korda Laagna tee bussipeatused ja jalgrattateed. Talvel tuleb teedele korraldada korralik lume- ja jäätõrje.
  • Koolide juurde tuleb luua rattaparklaid ja hooned peavad olema hea ventilatsiooniga.
  • Linn peab tagama niitude korrashoiu. Ühtlasi korraldatakse kogukonnale talguid, mille käigus linn korraldab jäätmeveo.
  • Parklaid ei tohi laiendada rohealade arvelt.
  • Seenioride päevakeskus.
  • Säilitame Rahu tee tänavana, kus sõidutee on 1 + 1 rajaline ja kiiruselimiit on 30 või 40 km/h. Sarnased kiirusepiirangud rakendada teistele 1 + 1 rajalistele teedele.
  • Tondiraba huvikooli staadioni renoveerimine.
  • Jalgpalliväljakul tuleb säilitada naturaalne murukate.
  • Paevälja alvar tuleb muuta kaitsealaks.
  • Munitsipaalpolitsei (MuPo) resursid tuleb sõltuvalt vajadusest ümber suunata – tasuta transpordi piletikontrolli asemel tuleb kontrollida prügi sorteerimist ja koeraomanike hoolsust lemmiku järel koristamisel. Tööd saaksid ametis ka tule-, veeohutus- ja liiklusohutusspetsialistid.
  • Tasakaalustatud menüü koolides ja lasteaedades. Pakutav toit peab olema mitmekesine ja valikus peab leiduma toite ka taimetoitlastele.

Kommenteerimiseks logi sisse


Viimased uuendused