Põhikiri

Vastu võetud erakonna üldkogul 12. septembril 2020. a Tallinnas

I osa ÜLDSÄTTED

§ 1. Erakonna nimi ja asukohtErakonna nimetus on ”Erakond Eestimaa Rohelised” (edaspidi erakond). Erakonna juhatuseasukoht on Tallinn.

§ 2. EesmärgidErakonna eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ningriigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Erakonna alleesmärgid ja nende saavutamisevahendid on sõnastatud erakonna programmis.

§ 3. Erakonna kui juriidilise isiku õigused
(1) Erakond on eraõiguslik juriidiline isik.
(2) Erakonnal on oma sümboolika.
(3) Erakonnal on kirjastamise õigus.

§ 4. Erakonna vara ja selle kasutamine
(1) Erakonna vara kasutatakse erakonna põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
(2) Erakonna majandusaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

§ 5. Erakonna esindamine õigustoimingutesErakonna nimel võivad õigustoiminguid teostada vähemalt kaks juhatuse liiget koos, kellest ükspeab olema erakonna juht või teda asendav asetäitja.

§ 6. Erakonna struktuur
(1) Erakonna struktuur aitab kaasa erakonna ühishuvi arenemisele ning täienemisele. Erakonnastruktuur aitab hoida erakonna ühishuvi kaasaegsena ning tagab reageerimise küsimustele,millesse erakonna sekkumine on oluline. Erakonna struktuur ja sisemised protseduurid peavadtagama liikmete, valijate ja poolehoidjate huvide kajastamise erakonna ühishuvis.Erakonna ühishuvi realiseerimise olulisemaks mehhanismiks on erakonna osalemineseadusandlikus ja ühiskonna korralduslikus tegevuses Riigikogu liikmete, omavalitsustevolikogude liikmete, Euroopa Parlamendi liikmete ning vastavate valitsuse liikmete kaudu.Erakonna liikmed lähtuvad oma tegevuses ühishuvist ning ühishuvi muutumine toimuberakonna struktuuri ning erakonna toimimisreeglite rakendamise kaudu. Erakonnajuhtimisstruktuur esindab liikmeid ja nende volitatud esindajaid võimalikult vahetult.
(2) Erakonnal on alljärgnevad organid: 1) Üldkogu; 2) Volikogu; 3) Juhatus; 4) Aukohus; 5) Valimistoimkond; 6) Revisjonitoimkond; 7) Piirkondlikud ja ringkondlikud üksused.
(3) Erakonna piirkondliku üksuse kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil võivad moodustadavähemalt kolm selle piirkonna arengust huvitatud erakonna liiget. Erakonna liige võib endpaluda arvata mistahes piirkondliku üksuse liikmeks kirjaliku avalduse alusel, mille see liige teeberakonna peasekretärile kuni piirkondliku üksuse juhatuse valimiseni või piirkondliku üksusejuhatusele.
(4) Piirkondlik üksus (edaspidi piirkond) moodustatakse selle piirkonna liikmete (isiklikuavalduse alusel) koosolekul.
(5) Koosolekul valitakse piirkonnale juht, juhi asetäitja, juhtkond ning esindaja ja esindajaasendaja erakonna volikogusse.
(6) Piirkonna koosoleku toimumiskohast, -ajast ja päevakorrast antakse erakonna juhatusele jaliikmetele teada vähemalt 5 tööpäeva enne koosolekut ning koosoleku päevakorrast japrotokollist saadetakse koopia erakonna juhatusele. Protokollis peab olema kajastatudkoosoleku päevakord, koosoleku toimumise koht, koosolekul osalejate nimed koos allkirjade ja kontaktandmetega, esitatud kandidaadid, hääletamiste tulemused ja otsused.
(7) Piirkonna moodustamise koosolek on otsustuspädev, kui sellel osaleb vähemalt kolmpiirkondliku üksuse liiget.
(8) Piirkonna dokumentide hoidmine ja piirkondlike nimekirjade haldamine ning infovahetus onpiirkonna juhi vastutuses.
(9) Piirkonna juht on juhatuse, valitud kogude ja peasekretäri jaoks kontaktisikuks.
(10) Erakonna juhatus moodustab ringkondlikke üksusi (edaspidi ringkond) vastavalt Riigikoguvalimistel kasutatavate valimisringkondade piiridele. Ringkond on piirkondadekatusorganisatsioon ja toimib vastavatelt piirkondadelt või ringkondlikult koosolekult saadudvolituste raames ja erakonna üldkogu, volikogu ja juhatuse ning sisehääletuste otsuste piires.
(11) Ringkonna liikmeteks on ringkonnas olevate piirkondade liikmed ja teised erakonna liikmedavalduse alusel. Ringkonna juhatus valib esindaja volikogusse.
(12) Kui ringkonnas on vaid üks piirkond, siis on see samas ka ringkondlik esindus.
(13) Kui ringkonnas on rohkem kui üks piirkond, kutsub erakonna juhatus kokku erakonnaringkondliku koosoleku, kus valitakse erakonna ringkondliku organisatsiooni juhatus – juht jakaks asetäitjat.
(14) Erakonna piirkonnad saavad delegeerida ringkonnale tegevusi ja vastutust, mis jäävaderakonna põhikirja, üldkogu ja sisehääletuste ning erakonna volikogu ja juhatuse otsustepiiresse.
(15) Erakonna ringkond on selle loomise järel oma juhatuse kaudu erakonna juhatuse javolikogu ning piirkondade ja liikmete vaheisikuks.
(16) Tallinnas võib moodustada piirkond linnaosades. Tallinnas moodustatakse ringkondliküksus.

II osa LIIKMESKOND

§ 7. Liige
(1) Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik või Eestispüsivalt elav Euroopa Liidu kodanik, kes tunnustab erakonna põhikirja ja programmi ning kellekuulumist erakonda ei piira seadus.
(2) Erakonna liige lähtub suhtlemisel erakonnas kehtestatud Heast Tavast ning arusaamast, eterakond on selle liikmete ühishuvi esindaja ja väljendaja.

§ 8. Liikmeks vastuvõtmise kord
(1) Liikme (ja toetajaliikme) võtab erakonda vastu erakonna juhatus taotleja poolt esitatudkirjaliku avalduse alusel. Liikmeks astuda soovija loetakse erakonna liikmeks erakonna juhatuseotsuse hetkest. Juhatus teavitab sellest erakonna liikmeid.
(2) Liikmeks saada sooviv isik täidab vastava avalduse, mille vormi kehtestab erakonna juhatus.
(3) Juhatus peab kandidaatide isikud esitama erakonnale võimalike toetus- või vastuväideteavaldamiseks vähemalt üks nädal enne liikmeksvõtmise otsuse tegemist.
(4) Uute liikmete vastuvõtmisest teatab juhatus liikmetele hiljemalt üks nädal pärastvastuvõtmist.

§ 9. Liikmete arvestusLiikmete arvestust ja sellega seotud asjaajamist korraldab erakonna juhatus.

§ 10. Liikme õigused
(1) Liikmel on õigus: 1) valida ja olla valitud erakonna mis tahes valitavale kohale; 2) esitada oma kandidatuur erakonnale kandideerimaks Riigikogusse, Euroopa Parlamenti,kohaliku omavalitsuse volikogusse erakonnas nimekirjas. 3) esindada avalikkuse ees erakonda selleks saadud volituse alusel; 4) saada informatsiooni erakonna ja erakonda valitavates kogudes esindavate fraktsioonidetegevusest, otsustest, kavadest ja välissuhetest, sh saada täielikku asjakohast informatsioonierakonna poliitika, majandustegevuse, otsuste ning liikmete nimekirja ja kontaktinfo kohta; 5) osaleda diskussioonides ja hääletustel, esitada küsimusi ja otsuseprojekte; 6) pöörduda erakonna valitud organite, erakonna saadikute ning erakonna ametnike poole niiküsimuste kui ettepanekutega; 7) osaleda kõigi erakonna otsuste langetamisel; 8) esitada otsuseprojekte erakonna sisesele hääletusele vastavalt erakonna põhikirjale; 9) osaleda liikumistes ja organisatsioonides (v.a teised erakonnad), mille eesmärgid ja tegevusei ole vastuolus erakonna programmiga; 10) võtta osa erakonna mis tahes koosolekust, kus arutatakse tema tegevust või käitumist. 11) kasutada erakonna sümboolikat selleks ettenähtud korras; 12) lahkuda kirjaliku avalduse alusel erakonnast.
(2) Liikmel on hääleõigus üldkogul ja sisehääletusel, kui liige on tasunud korra kohaseltliikmemaksu.
(3) Liikme õigused on tagatud kui liige on täitnud oma kohustused erakonna ees ja tema õigusipole kohustuste täitmata jätmise tõttu erakonna poolt piiratud.

§ 11. Liikme kohustused

Liikmel on kohustus:
1) juhinduda erakonna põhikirjast, programmist, erakonna kogude ja toimkondade ningerakonna siseste hääletuste otsustest;
2) mitte kahjustada erakonna mainet;
3) maksta õigeaegselt vastavalt kehtivale korrale liikmemaksu;
4) aidata kaasa erakonna programmiliste eesmärkide teostamisele;
5) kasutada erakonna vara ainult ettenähtud korras ja ulatuses;
6) lähtuda oma tegevuses ja suhtluses erakonnas kehtivast Heast Tavast;
7) mitte halvustada teisi sõna või teoga;
8) mitte levitada kontrollimata teavet, mis võib kahjustada mõne erakonnakaaslase või erakonnamainet;
9) olla erakonnakaaslaste suhtes lugupidav ja ausameelne;
10) mitte nõuda umbisikulist tegutsemist erakonnalt või erakonna organitelt.

§ 12. Väljaastumine ja väljaarvamine
(1) Liige loetakse erakonnast väljaastunuks kirjaliku avalduse esitamisest erakonna juhatuselevõi kohtu registriosakonnale.
(2) Juhatus võib liikme erakonnast välja arvata või piirata tema õigusi, kui erakonna liige onrikkunud põhikirja või Häid Tavasid. Samuti on erakonnast väljaarvamise aluseks kokkulepitudprogrammi, tegevuskavade ja erakonna ühishuvide vastane tegevus. Erakonna juhatus kuulabära nii ettepaneku tegija kui ka ettepaneku objekti ning otsustab seejärel liikme väljaarvamise.Kui erakonna liige ei tule juhatuse istungile, antakse talle võimalus oma tegevuse motiivemõistliku aja jooksul põhjendada.
(3) Põhjendatud ettepaneku liikme erakonnast väljaarvamiseks võib erakonna juhatusele tehaiga erakonna liige. Erakonna juhatus otsustab liikme väljaarvamise.
(4) Erakonnast väljaastunule ega -arvatule ei tagastata liikmemaksu.
(5) Liikme surma korral lakkavad vastastikused kohustused.

§ 13. Erakonna toetajaliige
(1) Erakonnal on toetajaliikmed.
(2) Toetajaliige annetab soovituslikult erakonnale ühe liikmemaksu ulatuses aastas.
(3) Iga annetaja pole automaatselt toetajaliige. Selleks peab toetaja soovi avaldama.
(4) Toetajaliige kaasatakse erakonna loodud programmitöörühmadesse ning ta võib osaledaerakonna teematoimkondade koosolekutel ning saab teavet erakonna seisukohtade ningürituste kohta.

III osa ÜLDKOGU

§ 14. Üldkogu
(1) Erakonna kõrgeim organ on üldkogu. Üldkogu on erakonna liikmete üldkoosolek.
(2) Erakonna juhatus kutsub korralise üldkogu kokku vähemalt üks kord aastas mitte vähem kuiühekuulise etteteatamisajaga.
(3) Erakorralise üldkogu kutsub kokku juhatus vähemalt ühenädalase etteteatamisajaga.
(4) Juhatus on kohustatud üldkogu kokku kutsuma, kui seda nõuab vähemalt 1/10 erakonnaliikmetest.

§ 15. Üldkogu ülesanded

Erakonna üldkogu:
1) kinnitab koosoleku päevakorra ja kodukorra, moodustab tööorganid;
2) kuulab ära juhatuse, Riigikogu fraktsiooni, volikogu, revisjonitoimkonna, põhikirja- japrogrammitoimkonna, valimistoimkonna, aukohtu ja muude tööorganite aruanded;
3) määrab kindlaks järgmise aasta või mõne muu perioodi töösuunad ja ülesanded;
4) kinnitab erakonna põhikirja ja programmi ja teeb neis muudatusi;
5) kinnitab erakonna majandusaasta aruande;
6) määrab kindlaks volikogusse valitavate inimeste arvu ning juhatuse, revisjonitoimkonna,valimistoimkonna, aukohtu ja muude tööorganite suuruse;
7) valib volikogu, juhatuse, revisjonitoimkonna, valimistoimkonna, aukohtu ja muude üldkogupoolt loodud tööorganite liikmed;
8) otsustab erakonna kuulumise rahvusvahelistesse organisatsioonidesse;
9) kinnitab liikmemaksu suuruse ja maksetähtaja;
10) täidab muid põhikirjast tulenevaid ülesandeid;
11) kutsub vajadusel tagasi valitud kogude liikmeid ja pikendab valitud kogude volitusi.

§ 16. Üldkogu otsustusvõime

Üldkogu on otsustusvõimeline, kui ta on kokku kutsutud järgides § 14 sätteid.

§ 17. Otsuste vastuvõtmine
(1) Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkogul osalevatesthääleõiguslikest erakonna liikmetest.
(2) Mitme konkureeriva ettepaneku korral langetatakse otsus konkureeriva hääletamise teel.

§ 18. Kandidaatide ülesseadmine valitavatele kohtadele
(1) Kandidaate saab üles seada iga erakonna liige, sealhulgas ka iseennast. Ettepanekkandidaadi ülesseadmiseks tuleb esitada kirjalikult valimistoimkonnale.
(2) Kandidaadi ülesseadmiseks on vajalik kandidaadi nõusolek.
(3) Valimistoimkond koostab kandidaatide nimekirja. Nimekiri suletakse üldkogu otsusega.

§ 19. Valitavate kogude valimine
(1) Volikogu, juhatus, valimistoimkond, revisjonitoimkond, aukohus ja muud erakonnajuhtorganid valitakse üldjuhul salajasel hääletusel. Hääletuse tulemused fikseeritaksevalimistoimkonna poolt häältelugemise protokollina.
(2) Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakseliisku.
(3) Erakonna liige tohib kuuluda samaaegselt vaid ühe valitava kogu koosseisu, piirkondlikuorganisatsiooni juhatuse liikmed tohivad kuuluda erakonna juhatusse.

§ 20. Valitavate kogude asendusliikmete määramine
(1) Kui valitud isik astub tagasi või kui ta mingil põhjusel ei saa pikaajaliselt töötada valitavalkohal, siis astub tema kohale asendusliige. Asendusliige vabastab koha, kui liige pöördubtakistuse möödumisel tagasi oma kohale valitavas kogus. Kui valitaval kohal olev isik astubtagasi omal soovil või ta ei ole enam erakonna liige, ei saa ta tagasi pöörduda oma kohalevalitavas kogus ega saa olla käesoleva paragrahvi mõttes asendusliige.
(2) Asendusliikmeks saab automaatselt esimene valimata jäänud kandidaat. Kui esimenevalimata jäänud kandidaat ei saa asuda tööle valitaval kohal või loobub sellest, siis saabasendusliikmeks järgmine kandidaat, vastavalt nende järjekorrale valimistulemuste nimekirjas.Kui järgmisi kandidaate pole, korraldatakse erakonnasisene hääletus asendusliikme valimiseks.
(3) Asendusliikmed kinnitab valimistoimkond.

§ 21. Valimistoimkond
(1) Üldkogu valib valimistoimkonna kuni järgmise korralise üldkoguni.
(2) Valimistoimkonna liikmed valivad endi hulgast juhi, kelle ülesandeks on toimkonna töökorraldamine. Toimkonna juht võib sõnaõigusega osa võtta erakonna juhatuse koosolekutest.
(3) Valimistoimkond valmistab ette ja viib läbi kõik erakonna üldkogu koosolekutel toimuvadvalimised ja teeb teatavaks valimistulemused ning määrab vajadusel asendusliikmed.
(4) Valimistoimkonna otsused võetakse vastu valimistoimkonna liikmete poolthäälteenamusega.
(5) Valimistoimkonna koosolekud on erakonna liikmetele kontrollimiseks avatud.

IV osa VOLIKOGU

§ 21. Volikogu pädevus

Volikogu on erakonna kõrgeim valitav organ üldkogude vahelisel ajal.

§ 22. Volikogu koosseis
(1) Erakonna volikogu moodustavad:
1) erakonna Riigikogu fraktsiooni erakonna liikmetest saadikud;
2) erakonna liikmetest Euroopa Parlamendi saadikud;
3) erakonna liikmetest ministrid;
4) erakonna liikmetest kohalike omavalitsuste volikogude liikmed nende volituste ajal (igastvolikogust üks vastavalt omavahelisele kokkuleppele või hääletusele; nende võimatuksosutumisel määrab vastava esindaja volikogu);
5) erakonna liikmetest linna/vallavalitsuste liikmed isikliku avalduse alusel;
6) erakonna juhatuse liikmed; 7) erakonna teiste valitud kogude esindajad (igast üks);
8) erakonna ringkondade esindajad (igast ringkonnast üks);
9) erakonna piirkondade esindajad (igast piirkonnast üks), kui piirkonnas on vähemalt 10 erakonna liiget;
10) erakonna üldkogul valitud volikogu liikmed, kes ei kuulu eelmainitute hulka ja kelle arvuotsustab üldkogu.

(2) Volikogu piirkondlikel ja valitud kogude esindajatel on ka hääleõiguslikud asendusliikmed.Volikogu liikmete üle peab arvestust valimistoimkond;

(3) Volikogu istungid toimuvad vähemalt üks kord kvartalis.

§ 23. Volikogu ülesanded

Volikogu
1) võtab vajadusel erakonna nimel vastu poliitilisi otsuseid;
2) annab juhatusele üldkogudevahelisel ajal suuniseid;
3) kinnitab erakonna ministrikandidaadid;
4) kinnitab erakondadevahelised lepingud;
5) kinnitab erakonna juhtide pakutud peasekretäri kandidaadi;
6) kinnitab valimiste jaoks erakonna kandidaadid;
7) kuulab ära juhatuse ja peasekretäri aruanded;
8) võtab vastu volikogu kodukorra;
9) kinnitab aukohtu, valimiskogu, revisjoni ja juhatuse reglemendi või kodukorra;
10) valib volikogu juhataja ja asejuhataja;
11) kutsub vajadusel kokku töörühmi ja komisjone;
12) võib kinnitada erakonna sümboolika;
13) kuulab ära erakonna Riigikogu fraktsiooni aruandeid ning annab vajadusel nendelehinnangu;
14) kuulab ära erakonda Vabariigi Valitsuses esindavate ministrite aruandeid ning annabvajadusel nendele hinnangu;

15) esitab ettepanekuid ja seaduseelnõude algatusi erakonna Riigikogu fraktsioonile ja
erakonda Vabariigi Valitsuses esindavatele ministritele;
16) määrab programmitoimkonna;
17) määrab põhikirjatoimkonna;
18) kinnitab erakonna eelarve;
19) avaldab koosolekute päevakorrad, otsuste projektid ja tööplaan viis tööpäeva enne
koosolekut ning vastu võetud otsused ja koosolekute protokollid viie tööpäeva jooksul erakonna
liikmete listis ja kodulehel. Kodulehel ja listis ei jagata konfidentsiaalset informatsiooni, mille
kohta tehakse iga kord vastav otsus;
20) täidab muid põhikirjast tulenevaid ülesandeid.

§ 24. Volikogu juhataja ja asejuhataja
(1) Volikogu valib oma liikmete hulgast volikogu juhataja ja asejuhataja lihthäälteenamusega.
(2) Volikogu juhataja ja asejuhataja kohale ei saa kandideerida erakonna juhid ega asejuhid.
Volikogu juhataja äraolekul täidab tema ülesandeid volikogu asejuhataja.

§ 25. Volikogu juhataja ülesanded
Volikogu juhataja
(1) korraldab volikogu tööd;
(2) kirjutab alla volikogu otsustele ja teistele dokumentidele;
(3) koordineerib volikogu juurde moodustatud komisjonide tööd;
(4) esitab üldkogule aruande volikogu tööst.

§ 26. Volikogu liige
(1) Volikogu liige peab olema erakonna liige.
(2) Volikogu liige ei saa oma häält edasi delegeerida.

§ 27. Volikogu koosolek ja otsuste vastuvõtmine
(1) Volikogu juhataja kutsub volikogu koosoleku kokku vähemalt neli korda aastas vähemalt
ühenädalase etteteatamisajaga.
(2) Volikogu erakorralisest koosolekust peab ette teatama vähemalt kolm (3) päeva, valimistega
ning poliitiliste kokkulepetega seonduvates küsimustes vähemalt 24 tundi.
(3) Volikogu juhataja kutsub volikogu kokku oma algatusel või erakonna juhtide või juhatuse või
revisjonitoimkonna või 1/10 volikogu liikmete ettepanekul.
(4) Volikogu saab otsuse vastu võtta, kui hääletamisel osaleb üle poole volikogu liikmetest.
Hääletamine võib toimuda ka elektrooniliselt. Otsus võetakse vastu poolthäälte enamusega.

V osa ERAKONNA JUHID JA JUHATUS

§ 28. Erakonna juhid
(1) Erakonna juhid on erakonna esindusisikud ja eestkõnelejad.
(2) Erakonna kaks juhti (üks naine ja üks mees) valitakse üldkogul kuni kaheks aastaks. Lisaks
valitakse juhatuse valimisel kaks asejuhti, kes juhtide puudumisel neid asendavad.
(3) Erakonna esimeheks on esimehe valimisel enim hääli saanud meeskandidaat. Erakonna
esinaiseks on esinaise valimisel enim hääli saanud naiskandidaat. Häälte võrdsel jagunemisel
tehakse võrdselt hääli saanud kandidaatide vahel uus hääletusvoor. Kui see ei anna tulemust,
heidetakse liisku.
(4) Asejuhtideks on erakonna juhatuse valimistel enim hääli saanud kandidaadid. Esimeseks ja
teiseks jagunevad asejuhid vastavalt saadud häälte arvule. Häälte arvu võrdsel jaotumisel
heidetakse liisku.
(5) Erakonna juhtide valimistel on igal üldkogu hääleõiguslikul osalejal vaid üks hääl.
(6) Erakonna juhid on automaatselt erakonna juhatuse liikmed.
(7) kui erakonna juht või juhid jäävad üldkogul valimata, juhib erakonda juhatuse valimisel enim
hääli saanud juhatuse liige. Kui hääled jagunevad juhatuse liikmete vahel võrdselt, siis
tõmmatakse liisku.

§ 29. Erakonna juhtide ülesanded ja õigused
(1)Erakonna juhid:
1) esindavad erakonda ja sõlmivad erakonna nimel poliitilisi lepinguid ja esitavad poliitilisi
avaldusi;
2) korraldavad juhatuse tegevust;
3) juhatavad juhatuse koosolekuid või määravad koosoleku juhataja;
4) kirjutavad alla juhatuse otsustele ja teistele dokumentidele;
5) esitavad volikogule ja üldkogule aruanded enda ja juhatuse tegevusest;
6) esitavad volikogule kinnitamiseks peasekretäri kandidatuuri.
(2) Erakonna juhti asendab tema äraolekul esimene tema asejuht ja viimase puudumisel teine
asejuht. Naisjuhti asendab naisasejuht, meesjuht meesasejuht.

§ 30. Juhatus
(1) Juhatus on erakonna juhtimis- ja esindusorgan.
(2) Juhatus valitakse erakonna üldkogul kuni kaheks aastaks.
(3) Erakonna juhatuse valimised viiakse läbi pärast erakonna juhtide valimisi.
(4) Juhatus ei saa muuta või tühistada üldkogul, volikogul ja erakonnasisesel hääletusel
langetatud otsustust, välja arvatud juhul, kui vajadus sellise muutmise või tühistamise järele
tuleneb otseselt seadusesätetest.
(5) Kui juht astub tagasi või ei saa oma tegevust jätkata muudel põhjustel, asendab teda asejuht
kuni uue juhi valimiseni.

§ 31. Juhatuse koosseis
(1) Juhatuses on vähemalt seitse, kuid mitte rohkem kui kakskümmend üks liiget. Järgneva
aasta juhatuse suuruse otsustab üldkogu.
(2) Juhatuse koosseisu kuuluvad erakonna üldkogu poolt valitud liikmed ja erakonna juhid.
(3) Juhatuse liikmed võivad oma töö eest saada tasu, mille suuruse määrab üldkogu.
(4) Juhatuse liige ei või samaaegselt olla erakonna töölepinguline töötaja.
(5) Juhatuse liige peab olema erakonna liige. Kui juhatuse liige arvatakse või astub välja
erakonnast, siis tema juhatuse liikme volitused lõpevad.

§ 32. Juhatuse koosolek
(1) Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui see on kokku kutsutud juhatuse kodukorras
ette nähtud korras.
(2) Juhatuse koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda erakonna volikogu juhataja,
programmitoimkonna juht ja põhikirjatoimkonna juht, revisjonitoimkonna juht, valimistoimkonna
juht, aukohtu juht, erakonna teiste tööorganite juhid, erakonna Riigikogu fraktsiooni liikmed,
erakonda Vabariigi Valitsuses esindavad ministrid ja erakonna nimekirjast valitud Euroopa
Parlamendi saadikud.
(3) Juhatus teeb oma otsused kõigi juhatuse liikmete poolthäälteenamusega.
(4) Juhul, kui poolt- ja vastuhääli on võrdselt, on otsustavaks erakonna juhi või teda asendava
asejuhi hääl.

§ 33. Juhatuse ülesanded ja õigused
(1) Juhatus järgib oma tegevuses erakonna üldkogu, volikogu ja erakonnasisese hääletuse
otsuseid, arvestades erakonna eelarve võimalusi.
(2) Juhatus esindab erakonda kõigi õiguslike toimingute puhul, samuti mis tahes muude
erakonna poolt allkirjastatud kokkulepete puhul.
(3) Juhatus:
1) valmistab ette ja esitab üldkogule ning sisehääletusele kinnitamiseks pikaajalised
tegevuskavad ja projektid;
2) koostab hiljemalt novembri lõpuks erakonna eelseisva aasta eelarve ning esitab selle
üldkogule, volikogule või sisehääletusele kinnitamiseks;
3) võtab erakonna nimel vastu poliitilisi otsuseid;
4) valmistab ette erakonna osalusel sõlmitavad erakondadevahelised lepped;
5) esitab üldkogule, volikogule ning sisehääletusele ettepanekuid koostööpartnerite kohta
Riigikogus ja Vabariigi Valitsuses;
6) valmistab ette ning sõlmib kokkuleppeid erakonna koostööpartneritega ja muude
osapooltega;
7) kuulab igakuiselt ära erakonna Riigikogu fraktsiooni aruande ning annab vajadusel
omapoolseid soovitusi;
8) kuulab ära erakonda Vabariigi Valitsuses esindavate ministrite aruanded ning annab
vajadusel omapoolseid soovitusi;
9) esitab ettepanekuid ja seaduseelnõude algatusi erakonna Riigikogu fraktsioonile ja erakonda
Vabariigi Valitsuses esindavatele ministritele;
10) teeb volikogule ettepaneku juhatuse kodukorra kinnitamiseks;
11) valdab, käsutab ja kasutab erakonna vara üldkogu ja sisehääletuste kehtestatud korras;
12) võtab ametisse palgalised töötajad ning vajadusel peasekretäri;
13) vastavalt § 14 kutsub kokku üldkogu ja valmistab ette selle päevakorra ning juhataja;
14) esitab üldkogule kinnitamiseks majandusaasta aruande;
15) korraldab erakonda puudutava informatsiooni võimalikult ajakohase esitamise erakonnale;
16) tagab erakonna sisehääletuste korrektse läbiviimise;
17) esitab kõik oma otsused ja protokollid erakonna liikmetele 10 tööpäeva jooksul;
18) esitab vähemalt kaks korda aastas tegevusaruande volikogule ning teeb selle
kättesaadavaks erakonna liikmete;
19) täidab teisi põhikirjast tulenevaid ülesandeid, mida ei ole sõnaselgelt antud mõne muu
erakonna põhikirjalise organi pädevusse;

§ 34. Peasekretäri ülesanded ja õigused
Juhatuselt saadud volituse alusel peasekretär:
1) esindab erakonda majandustegevuses;
2) vastutab erakonna sisedokumentatsiooni ettevalmistamise, erakonna ürituste korraldamise
eest;
3) jälgib eelarve täitmist ja püstitatud eesmärkide saavutamist;
4) täidab oma pädevuse piires juhatuse otsuseid;
5) juhib erakonna büroo tööd ja korraldab asjaajamist;
6) korraldab juhatuse ja volikogu otsuste täitmist;
7) sõlmib töölepingud erakonna töötajatega;
8) sõlmib erakonna tegevuseks vajalikud muud lepingud;
9) annab oma tegevusest aru juhatusele, volikogule ja üldkogule;
10) koordineerib piirkondlike üksuste tegevust;
11) koordineerib valimiskampaaniaid.
VI osa REVISJONITOIMKOND, AUKOHUS JA TEISED TOIMKONNAD
NING TÖÖRÜHMAD

§ 35. Revisjonitoimkond
(1) Revisjonitoimkond allub ainult üldkogule. Erakonna revisjonitoimkonna valib üldkogu
järgmise korralise üldkoguni.
(2) Revisjonitoimkonna liikmed valivad endi hulgast juhi.
(3) Revisjonitoimkonna põhiülesanne on erakonna põhikirja ning üldkogu, erakonna
sisehääletuse, volikogu ja juhatuse otsuste täitmise kontrollimine. Vähemalt kord aastas
revideerib toimkond erakonna rahaliste ja muude vahendite laekumist ning kasutamist ning
esitab revisjoniaruande kinnitamiseks üldkogule.
(4) Revisjonitoimkonna otsused võetakse vastu koosseisu häälteenamusega.
(5) Erakonnaseaduses sätestatud juhtudel viiakse läbi audiitorkontroll.

§ 36. Programmitoimkond ja põhikirjatoimkond
(1) Programmitoimkonna ja põhikirjatoimkonna määrab volikogu.
(2) Toimkondade liikmed valivad endi hulgast juhi.
(3) Toimkonnad valmistavad ette ja esitavad üldkogule ja/või ning erakonna sisehääletusele
vastuvõtmiseks erakonna programmi ning põhikirja muudatused ning töötavad välja erakonna
valimisprogrammi Riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimistel.
(4) Toimkondade otsused tehakse poolthäälte enamusega.

§ 37. Erakonna ametlikud toimkonnad ja töörühmad.
Erakonna toimkonnad ja töögrupid, sh nii põhikirja- ja programmitoimkonna, kinnitab erakonna
juhatuse ettepanekul volikogu. Volikogu kinnitab ka nende organite tegevuskorra ja volitused.

§ 38. Aukohus
(1) Aukohtu valib üldkogu kuni järgmise korralise üldkoguni.
(2) Aukohtu liikmed valivad endi hulgast juhi.
(3) Aukohus kujundab seisukoha liikmete väljaarvamise kohta ja paneb vajadusel väljaarvamise
erakonnasisesele hääletusele, vaatab läbi protestid liikmeskonnast väljaarvamise kohta ning
lahendab muid erakonnasiseseid probleeme, mis on tekkinud au ja maine teemadel, mille kohta
on esitatud taotlus.
(4) Liikmel on õigus esitada aukohtu otsuse peale protest erakonna üldkogule.
(5) Aukohtu otsused võetakse vastu koosseisu häälteenamusega.
VII osa VALIMINE JA FRAKTSIOONID VALITAVATES KOGUDES

§ 39. Erakonna fraktsioon Riigikogus
(1) Erakonna fraktsioon Riigikogus juhindub erakonna valimisprogrammist ning erakonna
üldkogu, sisehääletuse, volikogu ja juhatuse otsustest.
(2) Fraktsioon esitab oma tegevusülevaate erakonna üldkogule ning vähemalt üks kord kuus
erakonna intraneti kaudu erakonna liikmetele, volikogule ja juhatusele.

§ 40. Erakonna fraktsioon linna- ja vallavolikogus
(1) Erakonna või selle liikmete osalusega valimisliidu nimekirjas kandideerinud linna- või
vallavolikogu liikmed moodustavad volikogus oma fraktsiooni. Kui fraktsiooni moodustamise
võimalus puudub, tegutsetakse fraktsiooniga samadel põhimõtetel. Mõne teise fraktsiooniga
liitumise peab heaks kiitma erakonna juhatus ning see peab olema kooskõlas erakonna üldkogu
ja sisehääletuse otsustega.
(2) Fraktsioon juhindub valimisprogrammist ning erakonna üldkogu, volikogu, juhatuse ja
sisehääletuse otsustest.
(3) Fraktsioon või fraktsiooni erakonna osapool linna- või vallavolikogus annab aru erakonna
üldkogule, piirkondlikule organisatsioonile, erakonna intraneti kaudu erakonna liikmetele ja
juhatusele.

§ 41. Erakonna liikmed Euroopa Parlamendis
Euroopa Parlamenti valitud erakonna liikmed kuuluvad Euroopa roheliste või nende osalusega
fraktsiooni.

VIII osa LÕPPSÄTTED

§ 42. Põhikirja muutmine
Erakonna põhikirja muutmiseks, välja arvatud § 49 sätestatu, peab vastava ettepaneku poolt
hääletama üle poole üldkogul osalenud erakonna liikmetest. § 49 muutmiseks peab vastava
ettepaneku poolt hääletama üle 2/3 üldkogul osalenud erakonna liikmetest.

§ 43. Erakonna lõpetamine, ühinemine ja jagunemine
(1) Erakonna lõpetamiseks ja jagunemiseks peab vastava ettepaneku poolt hääletama üle 2/3
üldkogul osalenud erakonna liikmetest. Erakondade ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle
poolt hääletas üle poole üldkogul osalenud liikmetest.
(2) Üldkogu, olles otsustanud erakonna lõpetamise või jagunemise, moodustab komisjoni vara
jagamiseks. Erakonna lõpetamisel määrab üldkogu vara jagamiseks õigustatud isikud.
Erakonna lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub vastavuses kehtivate seadustega.