Saksamaa valimistulemus mõjutab ka Eesti tulevikku

Saksamaa valimistulemus mõjutab ka Eesti tulevikku

Saksamaal lõppenud üldvalimised ei ole veel toonud küll selgust valitsuskoalitsiooni minevate erakondade omavaheliste kokkulepete osas, kuid annavad meile, kes me valida ei saanud, siiski selge sõnumi, kuhu suunas Euroopa suurima rahvaarvu ja majandusega riik liigub - valitud rohepöörde teel julgelt edasi. Ja kuigi Rohelised olid ainukesed, kes lubasid kliimaneutraalsuse eesmärkide ambitsiooni tõsta, siis ka teiste erakondade kantslerikandidaadid on andnud mõista, et Energiewende-t tagasi pöörama ei kiputa. Selleks mandaati küsinud erakonnad jäid vaeslapse rolli.

Saksamaa valimiste põhiteema on kliima.

Saksamaa on teinud põhimõttelise otsuse tuumaenergiast loobumiseks. See on selge sõnum nii rahvale kui ettevõtetele selle kohta, kuhu suunas soovitakse liikuda, andes võimaluse kiiremaks eesmärgistatud innovatsiooniks ja tehnoloogia arenguks. Tänu valijatele oli kliimamuutuse vastane võitlus Saksamaa valimiste kampaaniate keskmes ning kõik erakonnad on võtnud selle oma peateemaks. Ja nii peakski olema - kliimamuutusega tegelemata jätmine on sisuliselt sama, kui põleva maja või metsa kohal vorsti küpsetada selle asemel, et elude säästmiseks päästjad kutsuda. Võrdlus on halb ainult seepärast, et teist planeeti, kuhu elama minna, meil ei ole. Miks see meile, Ida-Euroopas asuvale väikeriigile oluline on?

Impordime tehnoloogiaid, ekspordime digilahendusi

Meie, Venemaa külje all asetseva väikeriigi kohal on lendamas tuumatont. Endine reformierakondlane Kalev Kallemets, kes on rahastatud Vattenfalli poolt (mis sai Saksamaal tuumajaamade sulgemise eest 180 mlrd eurot hüvitist) on tegemas tugevat tuumalobi ja propageerimas põlevkivitehaste asemele tuumajaama ehitamist. Seejuures on tähelepanuväärne, et Fermi Energia oma kommunikatsioonis rõhub energiajulgeolekule unustades ära, et ühe tuumajaama rajamine Ida-Virumaale ei ole just kõige turvalisem ettevõtmine. Just lõppenud duumavalimised kõnelevad pigem vastupidisest - Ühtse Venemaa haare tugevneb veelgi ja Navalnõi edu on nii tema kui ta kaasvõitlejate vangipõlve jooksul hajumas. Kõige viimasem asi, mille üle arutama peaksime, on aatomtehnoloogia rakendamine sellise riigi läänepiiril. Ma ei pea muide seejuures silmas seda, et võiks katastroof toimuda, mis ka välistatud ei ole, vaid sellest, et ühes kohas suure hulga elektrienergia tootmine ja seega sellest kohast sõltumine, on julgeoleku seisukohast äärmiselt halb mõte.

Võhiklikkus ajakirjanduses ja valitsuses

 Sakslased otsustasid tuumaenergiast loobuda esiteks, sest see tekitab tohututes kogustes äärmiselt pikaaegseid jäätmeid, mida mitte ükski tervemõistuslik riik endale ei soovi, aga teiseks, sest nad ei soovi ka Fukushima laadseid katastroofe. Väga vastutustundlik riigist, kus on väga palju elanikke ja mis asub ka kõige rahvarohkema maailmajao keskel. Loomulikult ei ole üleminek söe- ja tuumaenergialt taastuvatele energiaallikatele toimunud täiesti ilma tõrgeteta. Probleeme on ikka veel ka põletatava biomassi ja selle koguse reguleerimisega, aga sakslased on selgelt mõistnud, et energiapööre on võimalik ja vajalik pidurdamaks kliimamuutusest tingitud katastroofide ulatust ja sagenemist, sest see toob kaasa palju suuremad kulud kui investeeringud energia tootmisesse ja selle salvestamisesse. Meie poliitikuid nagu Seeder, aga ka näiteks mitmeid Rahvusringhäälingu ajakirjanikke nagu Kiisler või Samost on kõrgete energiahindade juures tabanud kohutav rumaluse laine. Saates “Samost ja Sildam” kus väitis Samost, et Eesti elektritarbijat, aga ilmselt ka ükskõik, mis muu teenuse tarbijat, ei peaks huvitama üle ookeani toimuvad tulekahjud ning, et “Saksamaal ei tegeleta omavalitsuste tasandil võimalike üleujutuste tagajärgede vältimisega". Mõlemad väited on valed, sest just globaalsed muutused kliimarežiimides on need, mis Saksamaal ühel aastal Rheini jõe ära kuivamist ja ülejärgmisel selle liigvett põhjustavad, on need, mis sakslaste valikuid nädalavahetusel mõjutasid. Ja võin kinnitada, et kõikides omavalitsustes, kus rohelised on võimul, tegeletakse kliimamuutuste mõju pidurdamise ja vähendamisega igapäevaselt.

 Jättes hetkeks siiski osade ajakirjanike vastutustundetuse meie planeedi tuleviku ees kõrvale, peaks vähemalt peaminister suutma võtta vastutust, aga selle asemel, et anda põlevkivist loobumise ja tuumaenergia välistamise näol selge sõnum, on ta pigem seda meie aja aktuaalseimat teemat vältinud. Samal ajal kui Eesti Energia põlevkiviõlitehasele pannakse nurgakivi ja madala kasuteguriga Auvere elektrijaamas lubatakse põletada puitu rohkem kui eales varem, tutvustab Kallas oma valitsuse poolt koostatud “heade uudiste eelarvet”, kust lahendusi vajavad ebamugavad teemad on lihtsalt välja jäetud. Tegelikult on jäänud tegemata väga palju ka Reformierakonna varasema 17 valitsemisaasta jooksul ning oravate peenhäälestamine on jätkumas ka ilma Rõivaseta.

Olevik on hajatootmise päralt

 Meie riigi, ametnike ja poliitikute ülesanne oleks õppida sakslastelt kuidas ka meil rohepööre ära teha. Praegu on selleks parim aeg, sest Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud Fit for 55 pakett annab soovi korral selleks ka korraliku hüppelaua. Energiahinnad on üldiselt kõrged ühel põhjusel - energiabörsil soovitakse elektrit rohkem osta kui müüa. Need, kes enda energiat börsilt ei osta vaid seda ise toodavad, on ilmselt rõõmsad investeeringu hetkel tehtud tasuvusaja lühenemise pärast. Kahjuks on aga suurem osa meist siiski veel esimeses grupis olenamata sellest, kas oleme oma energiahinnad pakkujaga fikseerinud või jätnud selle hinna börsi öelda.
 Selleks, et tulevikus energiahindade volatiilsusest vähem sõltuda, tuleb olevikus investeerida hajatootmisesse ehk lokaalsetesse taastuvenergiavõimsustesse. Saksamaal, aga ka mujal Euroopas ringi sõites, on võimalik majade katustel palju rohkem päiksepaneele märgata kui Eestis. Ka külade ja linnaosade tasemel energiatootmine on julgeoleku aspektist parem mõte kui ühe suure tehase rajamine, mis sõltuvuse vähendamise asemel, seda hoopis suurendab. Kui praegu sõltub Ida-Virumaa tehaste tööle panemine CO2-kvoodi hinnast ja riigi loast suurtes kogustes metsa põletada, siis välisinvestori poolt rajatud tuumajaam annab energiasõltuvusele täiesti uue mõõtme. 1 miljard maksva mooduljaama asemel saaks 100 000 katust 11kW päikesepargi ja soovi korral ei peaks enam mitte ühtegi elektriarvet saama. Kuidas saavutada suuremat energiajulgeolekut sujuvamalt, võiksimegi sakslastelt õppida.

Õpilasest saab õpetaja - Roheline meile, digi teile

Kui meil on probleeme PÕXIT-i ja rohepöördega, siis Saksamaal on probleeme digitaliseerumisega. Ja see võiks olla Eesti jaoks võimalus. Suur osa sakslasi on seekordsetel valimistel valinud kirja teel hääletamise. Osade väljaannete sõnul lausa pooled inimesed saatsid oma järgmise perioodi eelistuse postiümbrikus ja juttu oli isegi sellest, et osades liidumaades tuli valimissedelitest puudu. Meil on tulemas kohalike omavalitsuste valimised ning ennustatakse digihäälte andmise kasvu. See on vaid üks näide sellest kuidas euroopa suurima majandusega riigi kodanikud ei ole Uut Maad (“Neue Land”- Merkel) veel avastama hakanud. Keskmine sakslane on umbusklik, sest nii taristu rajamise kiirus kui ka üldine internetiteadlikkus on madalad. Kui meie räägime sellest kuidas Tiigrihüpet korrata ja üritame saada valitsust igasse külasse valguskaablit vedama, siis saksa lapsed peavad kooliülesannete üles laadimiseks mäe otsa ronima. Kahtlemata valitsevad internetis paljud ohud, millega tuleks igapäevaselt tegeleda, hübriidsõja kontekstis on need ohud kasvamas suuremaks kui ainult sotsiaalmeedia kontode andmete lekkimine, aga tänapäeva ühendatud maailmas oleks pea liiva alla peitmine pigem vastutustundetu poliitika ilming. Euroopa Rohelised on digiteemad tugevalt oma poliitilisse agendasse toonud ja näiteks isikuandmed GDPR-i näol inimestele suurkorporatsioonide käest tagasi andnud. Ka digimaksu teemal on Euroopa Rohelised ja saksa päritolu Ska Keller olnud esirinnas. Roheliste suurenenud toetus Saksamaal kindlustab lisaks kliimaambitsioonide jätkumisele ka digilahenduste suuremat kasutuselevõttu ning avab seega ka Eesti digilahenduste pakkujatele uusi võimalusi oma lahendusi sinna eksportida.

Baerbock oleks parim kantsler Eestile

 Kuigi oleme viimastel nädalatel näinud kuidas meedias jäeti Roheliste Annalena Baerbock juba kantsleri koha kandidaatide hulgast välja, siis praeguste tulemuste valguses võib öelda, et ka see võimalus ei ole veel välistatud, sest nii sotsiaaldemokraatide kui kristilike demokraatide valitsuses nähakse just rohelisi tooni andmas. Eesti jaoks oleks Annalena valitsus heaks uudiseks. Tulles tagasi meie asukoha juurde, siis naabrus Venemaaga jääb meie riigi välispoliitikat mõjutama ilmselt veel väga pikkadeks aastateks. Saksa rohelised on kritiseerinud Merkeli leebet suhtumist nii Hiinasse kui Putinisse ja kõige selgemalt väljendanud vajadust võtta konkreetsem seisukoht inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse eiramise teemadel. Jah, eelmine kantsler andis lõpuks rahva survele alla ja loobus tuumaenergiast ja ka pagulaskriis sai lõpuks lahenduse, siis näiteks Nord Stream 2 on praeguseks valmis ehitatud ning räägitakse sellest, kuidas gaasi ostetakse vaid senikaua kuni reeglitest kinni peetakse, kuigi tegelikult on Venemaa nii Gruusia, Krimmi sündmuste valguses aga ka siseopositsiooni tasalülitamise näol igasugused piirid juba ammu ületanud.
Saksamaa järgmine kantsler peab suhtuma Euroopa Liitu mitte kui lihtsalt ühte projekti vaid kui lääne demokraatia ühte alustalasse. Ja kuigi saksa valija teeb oma otsuse pigem sisepoliitika pinnalt, siis meie jaoks saab olema ka äärmiselt oluline, kuidas Saksamaa järgmine kantsler ennast rahvusvahelisel areenil kehtestada suudab. Ning, et näha kliimamuutuse seoseid majandusega ja mõju inimeste eludele, oleks parem, kui kogu maailma mastaabis nii olulise suurusega riigi juht vaataks maailma läbi noore naise silmade.

Artikli autor Joonas Laks on Roheliste juhatuse liige ja kohalike omavalitsuste Kristiine linnaosa kanddiaat nr 387. 

Rohelistele e-hääle andmiseks mine aadressile www.valimised.ee.

Kommenteerimiseks logi sisse


Hiljutised vastused