Rohepilk

Kliimakava ambitsioonikus peab säilima ka riiklikul tasemel

Kuigi keskkonnaorganisatsioonid ei ole veendunud, et kliimapaketist piisab, siis alguseks piisab sellest küll. Loomulikult on vaja ajas ambitsiooni tõsta, aga vahepeal on vaja ka midagi ära teha. Tegutsema peab juba täna ja ei saa ainult selle üle arutama jääda, et mis on piisav ja mis mitte. 

Iga ELi liikmesriik peab võtma vastutuse rohelise kokkuleppe õnnestumise eest. Nii ka Eesti.

  • Kliimakava ambitsioonikus peab säilima ka riiklikul tasemel

    Kuigi keskkonnaorganisatsioonid ei ole veendunud, et kliimapaketist piisab, siis alguseks piisab sellest küll. Loomulikult on vaja ajas ambitsiooni tõsta, aga vahepeal on vaja ka midagi ära teha. Tegutsema peab juba täna ja ei saa ainult selle üle arutama jääda, et mis on piisav ja mis mitte. 

    Iga ELi liikmesriik peab võtma vastutuse rohelise kokkuleppe õnnestumise eest. Nii ka Eesti.

  • Piret Räni: Pesitsusrahu kehtigu kõigis metsades

    Kes kaitseb Eesti loodust?

    Paraku viimasel ajal kaitsevad Eesti loodust vabatahtlikud kodanikud riigi eest.

    Petitsiooni “Kohustuslik pesitsusrahu looduskaitseseadusesse!” allkirjastas rahvaalgatus.ee portaalis 5505 inimest, nõudmisega liitus ka 47 keskkonnaorganisatsiooni (neist paljud on algatatud viimastel aastatel, et päästa riigile kuuluvad puhkemetsad lageraiest ning kaitsta säilinud loodusmaastikke ja elupaiku). Algatusega nõutakse Eesti Keskkonnaühenduste Koja ettepaneku järgi looduskaitseseaduse muutmist nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15. aprillist 15. juulini, kaitsealadel aga veelgi pikemalt – 15. märtsist 31. augustini. Kehtiv metsaseadus annab võimaluse keskkonnaministrile raierahu välja kuulutada 15. aprillist kuni 15. juunini, ent lindude pesitsusaeg algab varem ja kestab kauem. Seega ei toeta piirangute praegune võimalik kestus looduskaitseseaduses sätestatud eesmärki vältida lindude tahtlikku häirimist pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. [..]

     

  • Züleyxa Izmailova: Paratamatus või poliitiline restart

    Paratamatus või poliitiline restart

    Miks võtavad elementaarsed muutused või lausa karjuvalt ebaõiglaste seaduste muutmine Eestis kohati lausa inimpõlve jagu aega? Või miks ei suudeta pealtnäha demokraatlikus riigis läbi viia positiivseid reforme inimõiguste-, keskkonna- ja sotsiaalpoliitikas? 

    Alustan kohe ühe näitega koduerakonnast. Ettepaneku laste paremaks kaitsmiseks seksuaalkurjategijate eest esitasid Rohelised riigikogule juba 2009. aastal. Seksuaalse enesemääratlemise eapiiri tõstmise soov ei leidnud aga parlamendis ühegi teise erakonna toetust. Nüüd on mõni kuu tagasi Roheliste algatatud petitsioon “Kaitseme lapsi seksuaalkurjategijate eest”, milles esitatud nõudmised hääletati parlamendis maha 12 aastat tagasi, lõpuks saavutamas oma eesmärki. Pikalt pedofiilide-seksuaalkurjategijate ringkaitsesse koondunud parteide meel on hakanud selginema, südametunnistuse koputus on ületanud taluvuspiiri ja valitsus on asunud muudatusi seadustes ettevalmistama. [..]

  • Züleyxa Izmailova: Rahvas valigu ka presidenti

    Mitte ühelegi meie presidendile ei tee au see, kui räägitakse tema valimise korra muutmise vajadusest. Kui president saaks oma ametiga vastavalt ootustele hakkama, ei peaks ka pidevalt arutama selle üle, kuidas tema äravalimiseni jõutakse. 

    Tänase presidendi puhul saab määravaks mugavus

    Meie presidendi institutsiooni kahjustab enim parlamentaarne oligarhia – presidendi ametikohast on saanud poliitikute mängukann, mis võib nii luua kui lammutada koalitsioone. Paraku määrib selline maffialik asjaajamine riigipea põhiseaduslikku institutsiooni – pole ju sugugi saladus, et teatud perioodil muutub presidendi ametikoht, sarnaselt näiteks eurovoliniku ametikohale, parlamendierakondade lehmakauplemise üheks argumendiks. 

    Siit leiame ka vastuse, miks on rohelised olnud algusest peale otsevalimiste poolt: just seepärast, et president võiks olla midagi enamat kui soe koht Kadriorus, mida poliitilistes tõmbetuultes purjetavad erakonnad omakasupüüdlikult ära kasutada saaksid. Kahjuks või õnneks on valimiskorra muutmine põhiseadusega paika pandud ning selle muutmine nõuab kahe Riigikogu koosseisu häälteenamust. Üksmeel, mida kaheksa aasta jooksul alal hoida, on meie rahvaesindajatele ilmselt üleloomulik pingutus. [..]

    Artikkel ilmus Õhtulehes.

  • Tartu linnapeakandidaat on Johanna Maria Tõugu

    Kui koroonapandeemia pole meile muud õpetanud, siis vähemasti seda, et loodusjõudude ees oleme kõik võrdsed ja ühiskonna ning elu edasikestmise nimel tuleb nii loodusega kui ka omavahel rohkem koostööd teha.

    Kriis on õpetanud meile solidaarsust meditsiiniõdede ja kodukontori töötajatega, aga ühtaegu ka nii vanema põlvkonna ning noortega, sest isolatsioon räsis kõige enam just kõige haavatavamaid. Ka on kriisis tärganud solidaarsus suhtumises loodusse, sest kui kõik muud asutused olid karantiini tõttu suletud, jäi loodus siiski kõigile võrdselt avatuks.

    Suveleitsak, autovabaduse puiestee ja varjupakkuvad puud Keskpargis hoiavad loodetavasti valimisteni meeles, milleks väärtustada linnaloodust selle hävitamise asemel — isegi kui eesmärgiks on võla õiendamine linnarahva ees ammu lubatud kultuurikeskuse ehitamisega. [..]

  • Eestimaa Rohelised: hoolivam tulevik on roheline

    Täna toimuval Eestimaa Roheliste üldkogul vastu võetav erakonna kohalike valimiste üldprogramm keskendub hoolivamale tulevikule ja selle saavutamiseks vajalikele tegevustele, mis omakorda aitavad ehitada tervet ja jätkusuutlikku Eestit.

  • Tühistamiskultuur on sama vana kui inimkond

    Marko Kaasik Tartu botaanikaaias

    Rassismimaiguliste sümbolite kõrvaldamise ja esemete, sealhulgas teoste ümbernimetamise üle diskuteerides on kasulik vaadata ajalukku ja saada aru, et nn. tühistamiskultuur ei ole midagi esma- ega erakordset.

  • Anname Riigikogule üle abieluvõrdsuse petitsiooni

    Homme, 15. mail tähistataval rahvusvahelisel perede päeval kell 13.00 anname koos LGBT+ kogukonda ja hoolivat ühiskonda esindavate organisatsioonidega Toompea platsil Riigikogu esimehele Jüri Ratasele üle 35 805 allkirja, mis koguti petitsioonile perekonna seaduse muutmiseks.

    Kohapeal kannab Jürgen Rooste ette "Kõigi perede manifesti".

    Sõna võtavad erinevate huvikaitse organisatsioonide ja kodanike liikumiste esindajad.

    Ürituse algus 12.30

    Üritusest toimub ka ülekanne facebookis lingil https://www.facebook.com/events/1474947296185753?ref=newsfeed

    Erakonna Eestimaa Rohelised petitsiooni eesmärgiks on algatada perekonnaseaduse muutmine, mis sätestaks abielu edaspidi kahe täiskasvanud inimese vahelise liiduna sõltumata nende soost.

     

  • Abieluvõrdsus kui elementaarne samm Eesti riigi jaoks

    15. mail tähistatakse rahvusvahelist perekondade päeva. Sümboolselt samal päeval annavad Rohelised koos LGBT ühingu, Kõigi Eesti ning Aitäh, aga minu traditsiooniline perekond ei vaja kaitset esindajatega üle 35805 allkirja kogunud petitsiooni abieluvõrdsuse toetuseks.

    Meilt on ikka küsitud, et miks Rohelised sellise jamaga tegelevad, mis seob abieluvõrdsust ja Rohelist erakonda ning miks me „päris” probleemidega ei tegele.
  • Züleyxa Izmailova: Lapsed ongi tulevik!

    Zuzu11.2020.jpg

    Rahandusotsuseid tegevad poliitikud pole kahjuks suutnud kiiresti muutuva maailma ja majandusoludega sammu pidada. Laenuraha kasutamist katastroofiga võrrelda, pole Euroopa väikseima võlakoormaga Eestis kuidagi kohane. 

    Lastesse investeerimine pole tuleviku arvelt elamine, vaid tulevikku investeerimine! Lapsed ongi meie tulevik. Suurima kriisi ajal laste elatisraha vähendamine ning kärped huvihariduse arvelt on kasinuspoliitika rakendamine kõige õrnemate arvelt. Kui mitte parema tuleviku ja inimeste heaolu jaoks, siis kelle nimel seda riiki arendame? Täna elab Eestis suhtelises vaesuses 17% lastest, Ida-Virumaal lausa 30% alaealistest ja Valgamaal iga teine laps. See tähendab, et lastele peab hoopis raha juurde andma.

  • Peep Mardiste: Väikese tuumajaama viis probleemi

    Grupp tuumaentusiaste unistab Euroopa esimese väikese tuumajaama rajamisest Eestisse. Sellise maailmas veel testimata jaamaga kaasneks mitmeid riske – radioaktiivsed jäätmed, tehnoloogilised ohud, turvalisuse küsimused ja suur koormus riigi rahakotile.