Rohepilk

Rannaalade kaitse kaotava eelnõu koht on prügikastis

Erakond Eestimaa Rohelised on kindlalt vastu Keskerakonna, Reformierakonna, Isamaa ja EKRE saadikute poolt Riigikogu menetlusse esitatud eelnõule, mis rannaalade senise sajameetrise ehituskeeluvööndi asemele jätaks kahekümnemeetrise pisipuhvri.

Roheliste juhatuse liikme Marko Kaasiku sõnul on ajal, mil odavnev raha otsib rakendust kinnisvaraarenduses, esitatud eelnõu eriti vastutustundetu. “Eelnõuga soovitakse kaotada looduskaitseseaduses ranna- ja kaldakaitset tagav osa. Senise sajameetrise ehituskeeluvööndi asemele jäetakse kahekümne meetrine pisipuhver, mis pole mingil juhul piisav meie ranniku väärtusliku looduse kaitseks. Mitte mingisuguseid tasakaalustavaid mehhanisme eelnõuga ei sätestada,” ütles Kaasik.

Roheliste hinnangul on seetõttu põhjust karta, et praeguste liivarandade ja rannamännikute, rannaniitude ja kadastike asemele rajatakse suvila- ja magalarajoonid. Kontroll kõikjal hajusalt rannale ehitatud hoonete reoveekäitluse üle muutub seetõttu praktiliselt võimatuks. Samuti tekitab küsimusi kallasradade kasutusõigus.


  • Rannaalade kaitse kaotava eelnõu koht on prügikastis

    Erakond Eestimaa Rohelised on kindlalt vastu Keskerakonna, Reformierakonna, Isamaa ja EKRE saadikute poolt Riigikogu menetlusse esitatud eelnõule, mis rannaalade senise sajameetrise ehituskeeluvööndi asemele jätaks kahekümnemeetrise pisipuhvri.

    Roheliste juhatuse liikme Marko Kaasiku sõnul on ajal, mil odavnev raha otsib rakendust kinnisvaraarenduses, esitatud eelnõu eriti vastutustundetu. “Eelnõuga soovitakse kaotada looduskaitseseaduses ranna- ja kaldakaitset tagav osa. Senise sajameetrise ehituskeeluvööndi asemele jäetakse kahekümne meetrine pisipuhver, mis pole mingil juhul piisav meie ranniku väärtusliku looduse kaitseks. Mitte mingisuguseid tasakaalustavaid mehhanisme eelnõuga ei sätestada,” ütles Kaasik.

    Roheliste hinnangul on seetõttu põhjust karta, et praeguste liivarandade ja rannamännikute, rannaniitude ja kadastike asemele rajatakse suvila- ja magalarajoonid. Kontroll kõikjal hajusalt rannale ehitatud hoonete reoveekäitluse üle muutub seetõttu praktiliselt võimatuks. Samuti tekitab küsimusi kallasradade kasutusõigus.


  • Nädala kokkuvõte: Eesti prügivabariik

    Sellest, kui loodussõbralik on meie valitsus ja kuidas meie riigis tehakse rohepööret saab selle nädala sündmuste põhjal rääkida päris mitu anekdootliku lugu. Hakkame siis otsast pihta.

    Fotol: suvaline Eestimaa teeperv pärast Transpordiameti suurepärast plaani teede äärest prügikastid kokku korjata

  • Teadlased ennustavad majanduskasvu aeglustumist

    Nii looduse kui inimeste jaoks oleks parem, kui majandustegevuse kokkutõmbumine toimuks läbimõeldult ja juhitult: "Arenenud demokraatiad on viimased kaks sajandit nautinud enneolematut majanduskasvu, mis võib peagi lõppeda. Makromajanduslikud prognoosid ennustavad kogu 21. sajandi jooksul majanduskasvu aeglustumist struktuursetel põhjustel, nagu rahvastiku vananemine, majandustegevuse nihkumine kaupadelt teenustele, innovatsiooni aeglustumine ja võlakoormuse kasv.
  • Nädala retrospektiiv: Keskkonnaministril on tervist kahjustav töökoht

    Nädala tippsündmuseks on rohelises vaates kahtlemata keskkonnaministri vahetus. Nädala jooksul juhtunu, mida eelmisel nädalal oodatagi ei osanud. Nädala jooksul said selgeks ka minister Mölderi lahkumise põhjused - hasartmängusõltuvus. Anname au ministrile, et ta oma lahkumise põhjustest ka oma sotsiaalmeedias teada andis ning loodetavasti jõudis mõnele sõltlasele taas natukene lähemale arusaamine, et kasiinod on bisnes ja bisnesi ülesanne on teenida kasumit, mitte raha õnneliku käega võitjatele laiali jagamine.

  • Kas 100 000 häält on piisav eduka petitsiooni tegemiseks?

    Riigikogu õiguskomisjon arutas 9. Novembril Eestimaa Roheliste erakonna poolt ettepanekut perekonnaseaduse muutmiseks, et anda abiellumisvõimalus samast soost paaridele. Sellel olid oma toetusallkirja andnud 35805 inimest. Õiguskomisjoni lühike kokkuvõte oli - midagi muuta ei ole vaja, kedagi ei diskrimineerita. 

  • Nädala kokkuvõte: Miks koroona taandub?

    Vaikselt langevate koroonanumbrite taustal Kui Jürgen Ligi ja teiste valitsuserakondlaste sotsiaalmeedia postitusi lugeda, siis tundub, et vaikselt hakatakse juba üksteist tänama koroonakriisi hea lahendamise pärast. Kuivõrd geniaalselt on meie riik balansseerinud mõõgateral, kust ühele poole kukkudes vajunuks kokku meditsiinisüsteem ja teisele poole kukkudes riigi majandus. 

    Vara on veel loota, et selles laulus rohkem salme ei tule. Mäletate, kuidas Uhti-uhti, uhkesti viisk, põis ja õlekõrs Tartust Viljandi läksid. Seni läks neil kõik kenasti, kuni viimases salmis hakkas õlekõrs arvama, et ta on sild.

  • Antsla Rohelised esitasid muudatusettepanekud Antsla valla üldplaneeringu muutmiseks

    Antsla Rohelised esitasid 10.11.2021 Antsla vallale omapoolsed muudatusettepanekud seoses uue üldplaneeringuga. Üldplaneering seab Antsla valla ruumilise arengu eesmärgid järgnevaks 15 aastaks, vajadusel ka pikemaks ajaks.

    „Meie suurem eesmärk on teha Antslast esimene Eesti omavalitsus, kus metsi majandatakse jätkusuutlikult ehk püsimetsanduse põhimõtteid järgides ning uuendusraie oleks (põhjendatud eranditega) keelatud,” sõnas Kaspar Kurve. „Me anname endale loomulikult aru, et sellised muutused ei toimu üleöö, aga siht mille nimel töötame on selge. Mis puutub uude üldplaneeringusse, siis näeme siin väga mitmeid aspekte, mis peaksid olema oluliselt keskkonnasõbralikumad ning oleme lootusrikkad, et meie ettepanekuid ka arvestatakse.”

    Airi-Hallik Konnula tõi välja, et üldplaneeringus ei ole kahjuks kehtestatud piiranguid  KAH-alade ning rohevõrgustike majandmiseks. „Meie jaoks on elementaarne, et rohevõrgustikes ja KAH-aladel oleksid uuendusraied keelatud. Samuti on vajalik rohevõrgustiku laiendamine valla põhjaosas ning Restu, Visela, Koigu, Kirikuküla, Urvaste, Ruhingu ja Lümatu külad tervikuna võrgustikku haarata.

    Oluline muudatusettepanek puudutab ka ristipuid. „Meie eesmärgiks on moodustada kohalikud kaitsealad ristipuude 50m piiranguvööndi ulatuses seal, kus ristipuid ei ole võetud riikliku kaitse alla,” ütles Triin Remmelgas ning lisas, et eelkõige puudutab antud ettepanek Tsooru ning Viirapalu piirkonda.”

    Rohelised tegid ühtlasi ettepaneku üldplaneeringu juhtrühmal võimalikult kiiresti korraldada temaatiline koosolek, kuhu kaasatakse nii vallakodanikud kui ka valdkonna asjatundjad. Kõikide Roheliste muudatusettepanekutega saate tutvuda siin.

    Lisainfo:
    Kaspar Kurve
    53901107
    [email protected]

  • Riigikogu viskas abieluvõrdsuse algatuse prügikasti. Rohelised nõuavad selgitusi!

    Rohelised mõistavad hukka Riigikogu Õiguskomisjoni küünilise hinnangu justkui oleks Eestis abieluvõrdsus tagatud ja nõuavad Riigikogult selgitusi

     

    Roheliste esinaise Züleyxa Izmailova sõnul suutis Õiguskomisjon Rohelisi ja abieluvõrdsuse petistioonile allakirjutanuid oma ükskõiksuse ja küünilisusega üllatada. ”14. juunil Riigikogu õiguskomisjonis toimunud arutelul lepiti kokku, et õiguskomisjon otsustab parlamendi fraktsioonide seisukohtade põhjal 1. novembriks, kas saadab perekonnaseaduse muutmise eelnõu riigikogu suurde saali hääletusele või mitte. Meile kui petitsiooni algatajatele pole sellest ajast antud mitte mingit infot,” ütles Izmailova. 

    Eile anti avalikkusele Riigikogu facebooki konto vahendusel teada, et Õiguskomisjon on jõudnud konsensusele leides, et Eestis kehtiv perekonnaseadus on põhiseadusega kooskõlas ega ole kellegi suhtes diskrimineeriv.
    Komisjoni hinnangul on abieluvõrdsus Eestis tagatud kõigi abieluvõimeliste isikute jaoks. 

     

    Peale kohalikke valimisi uurisid Roheliste esindajad fraktsioonide meelsust, kuid ühestki fraktsioonist ei vastatud, samuti nagu ei vastanud kirjadele ka õiguskomisjoni liikmed.

  • Roheliste üldkoosolek lükkub COVID-19 olukorra tõttu edasi

    Seoses nakkusjuhtmite kiire kasvuga ja eeldatava koroonasurmade lainega; valitsuse plaanitavate piirangutega ning erakonna eesmärkide täitmiseks vajaliku füüsilise osalusvõimalusega üldkoosoleku kokkukutsumise ebaeetilisusega sellistes tingimustes, lükkab Erakond Eestimaa Rohelised juhatus 20. 11. 2021 toimuma pidanud üldkoosoleku edasi aega, kui epidemioloogilised näitajad kokkusaamist võimaldavad.

  • Nädala kokkuvõte: “Minister on surnud, elagu minister”

    Kultuuriministri Anneli Oti tagasiastumise pressikonverents (Foto: ERR)

    Ärge laske end pealkirjast eksitada, ei juhtunud meie eelmise kultuuriministriga midagi traagilist. Lõpuks ta isegi vaktsineeris end viiruse vastu, kuigi ta arst oleks soovitanud mingil põhjusel veel mõned kuud oodata.  See pealkiri on lihtsalt väike parafraseering ühest tuntud lausest, mis käis hoopis kuningate kohta ja sümboliseeris seda, et kauaoodatud ministrivahetus Kultuuriministeeriumis sai teoks.

    Anneli Oti lahkumiskõnes saime ka selgeks, miks ei ole kultuuril meie riigis viimasel ajal olnud parimad ajad, hoolimata ministri parimast tahtmisest ja püüdlusest. Miskipärast on inimesed arvanud, et kultuurielu segajaks on olnud see kuri viirus, mis maailmas ringi luusib, aga nüüd selgus, et süüdi on hoopis Reformierakond. Eesti kultuurielu on sunnitud tänu oravaparteile virelema. Kui palju esietendusi on jäänud sündimata, kui palju filme tegemata, mitu romaani ilmumata? Ilmselt oleks Epp Mäegi saanud MM-il hõbeda asemel kulla, kui ainult ministril oleks lastud ilma koalitsioonipartneri poolt segamata tegutseda. 

  • Demokraatiast ja roheliste võimalikust strateegiast

    Üldised mõtted demokraatiast ja strateegiast

    19 saj. alguses tekkisid esimesed kaasaegsed demokraatiad. 220 aastat hiljem pole isegi pooled nendest täisväärtuslikud demokraatiad. Kahjuks kahaneb maailmas eksisteerivate täisväärtuslike demokraatiate arv ning samal ajal halveneb veel mitmete olemasolevate demokraatiate kvaliteet. Roheliste parteidel on eriline vastutus selle eest, et liberaalne demokraatia ei laguneks, sest toimiv demokraatia asjatundlike, hästi informeeritud ja pühendunud kodanikega ja rahva poolt valitud esindajatega on eelduseks, et otsustajad teeksid läbikaalutud otsuseid olulistes küsimustes.

  • Kellakeeramine tuleb sügisel lõpetada! – Küllike Reimaa

    26. märtsil 2019 otsustas Euroopa Parlament kellakeeramise lõpetada 2021 aastal. Kätte on jõudnud 2021 aasta märtsikuu — ja järjekordne kellakeeramine.

    Kellakeeramine mõjub inimese tervisele halvasti. Kellakeeramist lõpetades saaksime toetada rahva tervist sel laastaval koroona-ajal, ja pealegi õnnestuks selle tervist rikkuva faktori meie kõigi elust kaotada ilma sentigi kulutamata.