Rasmus Lahtvee: Juhterakonnad on võimude lahususe vertikaalses mõttes tänaseks kaotanud

Rasmus Lahtvee: Juhterakonnad on võimude lahususe vertikaalses mõttes tänaseks kaotanud

Valimispäeva nimetatakse tihti demokraatia pidupäevaks ja just möödunud kohalike omavalitsuste valimise päev seda ka oli või vähemalt selline mulje jääb nii meediakajastustest kui eriti ka võidu vilju nautivate poliitikute sõnavõttudest. Võidust eemale jäänute meeleolu võib mõistetavalt märksa morbiidsema mulje jätta ja möödunud valimispäeva sellisel juhul väga pidupäevaks ei soovi pidada.

https://epl.delfi.ee/artikkel/94910967/rasmus-lahtvee-juhterakonnad-on-voimude-lahususe-vertikaalses-mottes-tanaseks-kaotanud

Volikogudes riigikogulased ja eurosaadikud?

Üldjoontes on kohalike omavalitsuste tasandil olnud suur roll ikka eelkõige kohaliku eluga kursis olevatel ja reaalselt kohapeal elavatel ning tegutsevatel aktiivsetel inimestel, kes ka seekord  eelkõige just valimisliitude kaudu võtsid üle Eesti umbes veerandi kogu valimistel antud häältest. Samas on juhtivate erakondade poolt kogu aeg samm-sammult püütud võimu Eestis hiilivalt järjest väiksema seltskonna kätte konsolideerida kuni selleni välja, et täna oleme juba olukorras, kus põhiseaduses sätestatud võimude lahususe printsiip on vertikaalses mõõtmes sisuliselt kaotatud. Juba enne nüüd toimunud kohalike omavalitsuste valimisi istusid nii mitmedki Riigikogu liikmed kohalikes volikogudes, kuhu nad pahatihti kohalegi ei ilmunud, rääkimata sisulisest kaasa mõtlemisest või kohaliku elu probleemide lahendamisest. Nüüd astuvad sama teed tõenäoliselt juba ka mitmed Eestist valitud Euroopa parlamendi saadikud. Kas tõesti on tegemist väheste nii haruldaselt võimekate inimestega, kes suudavad hetkega hoomata ja ka sisuliselt läbi mõelda nii Euroopa ja maailma tasandi globaalpoliitilised küsimused kui ka samal ajal sisuliselt käsitleda kohaliku eluga seotud murede peenemaid nüansse? Kindlasti mitte! Samal ajal pole ju mõeldav, et näiteks ministeeriumi kantsler on üheaegselt ametis ka mõne kohaliku omavalitsuse vallasekretärina või minister kuskil linnapeana.

Roheliste positsioon

Hoopis eraldi küsimus, või siiski mitte, on roheliste saatus ja staatus möödunud kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis. Mis põhjusel siis rohelistel nii halb valimistulemus oli? Eestimaa Rohelised konkurentidele meeldib ju tõesti väita, et tegemist on ühe teema nišiparteiga ja Eesti valija roheliste ideid ei toeta, kuid see väide on tegelikkusest üsna kaugel. Ainuüksi erinevate valimiskompasside statistika järgi kõnetab Eestimaa Rohelised programm vähemalt iga neljandat valijat, kelle vaadetele enam vastavad just roheliste põhimõtted. Näiteks 2011. aasta Riigikogu valimiste ERR valimiskompassi statistika järgi olid rohelised vaadetelt sobivaimad lausa vähemalt iga kolmanda valija jaoks ja seda lausa 37,3% vastajate puhul. Vastajaid oli sealjuures kokku 111535, kellest unikaalseid vähemalt 80305 inimest ja seda ei ole mitte ühegi mõõdupuu järgi vähe. Järgmine sobiv valik oli vastajate jaoks Isamaa ja alles seejärel viidatud valimised nö võitnud Reformierakond (ERR, https://www.err.ee/376033/valijakompass-mottes-toetame-rohelisi-valimistel-reformi). Seega on igasugused viited roheliste maailmavaatelisele marginaalsusele selgelt alusetud ja väärad.

Teisest küljest võib aga täiesti sirge seljaga öelda, et Eestimaa Rohelised esinesid viimastel kohalikel valimistel väga hästi, et mitte öelda suurepäraselt. Näiteks Pärnus said hetkel kehtiva valimiskorra järgi pea pooled värsked delegaadid volikogusse oluliselt väiksema häältesaagiga ehk mandaadiga, kui Eestimaa Rohelised kandidaat Liina Reimann, kes esialgsete tulemuste järgi kogus muljetavaldavad 172 häält. Antsla vallas kogus Eestimaa Rohelised nimekiri 12,5% kõigist valimistel Antslas antud häältest, mis tagab esindatuse volikogus ja nimekirja eest vedanud Kaspar Kurve isiklik toetus 186 häält oli suisa Antsla valla teine tulemus, mis jäi esimesele alla vähem kui kümne häälega. Ühtegi valitsuse, Riigikogu või Europarlamendi liikmest peibutusparti Antsla vallas ei kandideerinud. Tartu valija usaldas Eestimaa Rohelised esikandidaati Johanna-Maria Tõugut rohkem, kui 34 kandidaati, kes kehtiva valimiskorra alusel siiski nüüd volikogus tööle asuvad. See on kaugelt üle poole Tartu volikogu 49-liikmelisest koosseisust, keda valija usaldab vähem, kui volikogust välja jäänud rohelist noorpoliitikut. Samuti toetas Eestimaa Rohelised esinumbrit ja erakonna ühte juhti Züleyxa Izmailovat Tallinnas rohkem valijaid, kui ühte kolmandikku täna volikogusse pääsenud kandidaate, kelle isiklikud häältesaagid jäid oluliselt väiksemaks. Sealjuures kogus näiteks ka keskkonnaminister Tõnis Mölder kõigest 516 häält Züleyxale usaldatud 563 hääle vastu. Võiks öelda, et just viimane võrdlus on tänase mitterahuldava Eesti kliimapoliitika ja ka kohalike omavalitsuste tasandil roheliste jaoks olulistele teemadele piisavalt tähelepanu mitte pööramise valguses eriti kõnekas.

Valitakse tuttavat näolappi, mitte maailmavaadet

Kuidas iganes me ka neid numberid ja viimaste valimise tulemusi ei vaata või tõlgenda on tõsiasi see, et mingist maailmavaate järgi valimisest on eriti kohalike valimiste kontekstis suures plaanis täiesti absurdne rääkida - valija valib esiteks tuttavat näolappi. Seejärel püüab valija enda arvates kehtivat valimissüsteemi üle kavaldades valida endale kõige ebameeldivama poliitilise jõu vastu, aga see ongi suurim viga mida valimiste kontekstis teha, sest tavaliselt saadakse selle tulemusel ikkagi endale vastumeelne linna- või vallavalitsus, kus koalitsioonis istuvad sõbralikult koos nii see “suur” kelle poolt hääl lõpuks anti kui ka see kelle vastu prooviti hääletada. Arvestades, et hääl anti seeläbi tegelikult tihti siiski ka oma isikliku maailmavaate vastaselt, nagu seda kinnitab valimiskompasside statistika, ei saagi suur osa valijatest kunagi valimistulemusega rahul olla.

Vajadusele valimiste seadusi muuta, nii valimiskünnise alandamisega kui ka mandaatide jagunemise sõltuvuse kaotamisega erakonna või valimisliidu kandidaatide üldnimekirja järjekorrast, on tähelepanu juhtinud nii Eestimaa Rohelised kui ka teised poliitilised jõud ja erinevad arvamusliidridki. Kahjuks on sellised mõtted mitmetel erakondadel harilikult valimiskampaaniate vahelisel perioodil paljuski ununenud nii nagu ka keskkonnateemad, mis justkui võluväel valimiste eelselt pea kõigi erakondade programmidesse ilmuvad, kuid suures osas kunagi valimiste järgselt tegudeks ei vormu. Ootan huviga, kas nii juhtub ka seekord.

Tahaks valimispäeva ju edaspidigi demokraatia pidupäevaks nimetada. Samas järjest suurenev surve poliitika teostamise võimaluste koondamisest järjest väiksema grupi inimeste kätte teeb murelikuks, sest samade inimeste korraga mitmel toolil istumise tagajärjel langeb tegelikult otsuste kvaliteet kõigil tasanditel. Erinevate valimiste müütide jätkuv kultiveerimine pahatihti ka ajakirjanike, kui valimiste valvurite poolt, aga süvendab seda muret veelgi.

Seega rohelisel maailmavaatel on ka Eestis jätkuvalt koht olemas ja oluline roll täita ning vähemalt senise kogemuse järgi on siiski ainult Eestimaa Rohelised see jõud, kes tegelikult rohelise maailmavaate eest seisab. Seda olulisem on roheliste toetamine. Seetõttu tänan kõiki valimistel hääletanuid, aga eriti teid, kes te kõigest hoolimata sedeli siiski oma südame ja maailmavaate järgi, olgu virtuaalselt või paberkujul, kasti libistasite!

 

Rasmus Lahtvee 

Eestimaa Rohelised volikogu liige

Artikkel ilmus ka siin: https://epl.delfi.ee/artikkel/94910967/rasmus-lahtvee-juhterakonnad-on-voimude-lahususe-vertikaalses-mottes-tanaseks-kaotanud

Kommenteerimiseks logi sisse


Hiljutised vastused