Programm 2023:
ROHELINE ENERGIA, TARK ARENG

 

Näeme, et viimastel aastatel on kliima- ja keskkonnakriis muutunud maailmapoliitika küsimuseks number üks. Globaalne majanduskasv pidurdub nähtavalt, põrkudes vastu loodusressursside nappuse müüri. Üha uued alad maailmas muutuvad elamiskõlbmatuks, põhjustades vaesunud inimeste massilist, sunnitud ümberasumist. Agressiivsed totalitaarsed riigid kasutavad ära kliimakriisi tõttu tekkinud erimeelsusi ja teiste riikide sõltuvust fossiilkütustest, püüdes sõja, repressioonide ja väljapressimisega painutada maailma oma kontrolli alla.

Kliimakriisile lisanduvad metsade hävitamine, plastireostus, liikide hävimine, elupaikade vaesumine ja paljud muud, omavahel läbipõimunud ohtlikud protsessid.

Viimasel aastakümnel on globaalse süsinikuheite kasv pidurdunud, aga mitte peatunud, rääkimata kiirest langusest, mis on vajalik kliimamuutuste hoidmiseks piirides, millega inimkond suudab kohaneda.

Veelgi halvem, süsinikuheite kontrollitud vähendamise kõrval on olnud oluliseks teguriks üleilmsed kriisid, nagu majanduskriis ja sellele järgnenud COVID-19 pandeemia ning nüüd ka võimalik uus majanduskriis sõja tõttu Ukrainas.

Ka Eestis on kõige tähtsamate keskkonna küsimustena üles kerkinud metsade jätkusuutlik majandamine, jäätmete ümbertöötlemine, elektrihinna stabiliseerimiseks vajalik üleminek tõelistele taastuvatele energiaallikatele, milleks on peamiselt tuul ja päike.

Keskkonnakaitse ei ole üks valdkond paljudest, vaid kogu majandus ja eluviis üldse peab muutuma kestlikuks. Eestimaa Roheliste valimisprogramm keskendub keskkonnakaitsele, integreerides sellesse sotsiaalse ja majandusliku keskkonna.

1. Keskkonnahoid

Looduse jätkusuutlikkus peab olema lähtepunktiks mistahes poliitiliste otsuste langetamisel. Eesti looduse hea seisund on meie suurim ja kõige väärtuslikum ressurss, Eesti rahva jätkumise ja tuleviku garantii – meie julgeoleku küsimus igas mõttes.

Ei ole kaugel päev, mil inimkonna arusaam jõukusest saab uue tähenduse ning mõistetakse, et riikide rikkuse mõõdupuuks on neisse alles jäänud looduslik mitmekesisus. Rohelised seisavad selle eest, et kui see päev koidab, oleks Eesti kindlalt maailma elurikkamate riikide seas.

1.1. Kliima ja elurikkus

Vajame ulatuslikumat ala, kus nii inimese kui looduse jaoks on Eestis elukeskkond täisväärtuslik. Punase raamatu hindamise järgi on Eestis viimasel kümnel aastal ohustatud linnuliike juurde tulnud ning varasemalt juba ohustatute seisund halvenenud, st ohustatuse aste kriitilisemaks muutunud. Sama trendi võib eeldada ka teiste liigirühmade puhul, kus hindamine on hõlmanud väiksemat osa kogu liikide arvust.

Elurikkuse säilimine ja taastamine on lahutamatult seotud kliimaeesmärkide saavutamisega, üks pole võimalik teiseta.


1. Loome teaduspõhise kliimaseaduse.

2. Koostame riikliku kliimaneutraalsuse juhendi. Sätestame Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärgid ja tähtajad.

3. Viime Eesti seadused kooskõlla Euroopa Liidu keskkonnateemaliste direktiividega, millega me riigina oleme ühinenud ja endile nende täitmise kohustuse võtnud.

4. Võtame kaitse alla 1/3 maismaa- ja merealadest ning kehtestame lisaks taastatavaid alasid suurusjärgus 20% maismaa pinnast, et vähendada elurikkuse kadu. Sellist meedet soovitab ka EL elurikkuse strateegia, Eesti kontekstis rohepoliitika eksperdirühma raport 2022.

5. Arvestame seadusloomes, et looduse taastamine on oluline ka väljaspool kaitsealasid, et tagada mh toiduturvalisus. Põllumaade kahjustumine, muldade vaesumine ja toidutootmiseks olulise elurikkuse kadumine ning kliimamuutus on toidutootmise tulevikule väga ohtlikud. Praegusel kursil jätkates seisame silmitsi suurte häiringutega toidusüsteemis.

1.2. Mets kui ökosüsteem

Mets on keeruline tervik, mis koosneb metsamaast, puudest, muust taimestikust, loomadest, lindudest ja mikroorganismidest. Mets on ökosüsteem.

Eesti riik on võtnud endale ülesandeks tagada metsade hea seisund, elustiku mitmekesisus, tootlikkus ja uuenemisvõime. Mets on enamat kui puidutagavara. Mets aitab leevendada kliimamuutuse negatiivseid mõjusid. Metsamaad on Eestis ametliku statistika järgi 51,24% maismaast, kasvavat täiskasvanud metsa on sellel metsamaal tänu intensiivistunud lageraietele aga täna alles tunduvalt vähem.

Eesti vajab püsimetsandust, et KAH-aladel ja piiranguvööndites säiliksid metsamaastikud ja erinevate liikide elupaigad.

28. veebruaril 2022 avaldas ÜRO Valitsustevaheline Kliimamuutuste Paneel IPCC raporti, mille autoriteks olev teadlastekogu soovitab võtta kaitse alla pool kogu planeedi maismaast – vähemast ei pruugi ökosüsteemide taastamiseks piisata. Teadlased rõhutavad, et vajalikud otsused ja muudatused tuleb teha kohe, et tagada inimesele eluks vähegi sobilikud tingimused.

Metsamajandamine lageraietega hävitab KAH-alad, vähendab kaitstavaid väärtuseid kaitsealadel ning süvendab elurikkuse kriisi. Eesti loodus vajab raiepraktikate muutmist.

 

1. Piirame lähiaastatel summaarse raiemahu Eesti metsadest 5 miljoni tihumeetriga aastas, et kompenseerida viimasel kümnel aastal toimunud üleraiet.

2. Võtame suuna püsimetsamajandusele.

3. Nõuame metsade säästva majandamise nõuete täitmist nii era- kui riigimetsas. Metsade kasutus peab säilitama erinevad metsatüübid (sh vanad metsad), mis tagab elurikkuse.

4. Piirame lageraiete mahtu. Täiendame ja täpsustame lankide suurusi ja metsade uuendamise nõudeid, et välistada suured lageraiete alad.

5. Teeme metsaandmed avalikuks, sest igal kodanikul on õigus teada, kui suur on metsavaru ja mida Eesti metsaga tehakse. Aastaid on Keskkonnaministeerium ja nende allasutused varjanud Eesti metsa kohta käivaid alusandmeid, mistõttu pole keskkonnaühendused ega teadlased saanud kontrollida andmete ja metoodika õigsust. Varjatud andmed seavad ohtu metsa jätkusuutlikkuse.

6. Taastame rohevõrgustikud ja tagame vääriselupaikade säilimise. Toetame vääriselupaikade inventeerimist kogu riigimetsas ning võimaldame täiendavat sõltumatute vääriselupaikade inventeerijate koolitamist ja sertifitseerimist. Lõpetame riigimetsas üle 80-aastastele metsadele metsateatiste väljaandmise, kui sõltumatu hindaja ei ole kontrollinud, ega tegemist ei ole vääriselupaigaga.

7. Lisame looduskaitseseadusesse pesitsusrahu ja keelame raied kevadsuvisel ajal. Pesitsusrahu nii riigi- kui erametsas peab kehtima alates 15. aprillist kuni 15. juulini ja kaitsealadel alates 15. märtsist kuni 31. augustini. Lindude pesitsemise perioodil peab olema keelustatud ka maharaiutud võsa ja okste purustamine, et jätta ellu oksahunnikutes pesitsevate lindude pesakonnad.

8. Uuendame looduskaitsealuste liikide nimekirja, et kõik ohustatud liigid oleksid kaitse all. Ebasoodsas olukorras liigid tuleb võtta looduskaitse alla.

9. Jahiseadus ja jahiulukite nimekiri tuleb viia kooskõlla EL direktiividega. Looduskaitsealused liigid tuleb jahinimekirjast välja arvata. Kaitsealuste loomaliikide, sh kalade, püük tuleb lõpetada.

10. Keelame jahiturismi, sest tegemist on loomade suhtes äärmiselt julma hobiga. Samuti tuleb keelustada jahiturismi trofeede import Eestisse.

11. Keelustame Eestis vibujahi, sest see meelelahutus on loomade suhtes julm ja neile kannatusterohke.

12. Keelustame infrapunasihikud, termosihikud ja hääletu jahi summutitega, mis muudavad jahi tapatalguteks.

13. Täiendame loomakaitseseadust. Hetkel pole reguleeritud see, et looma hukkamiseks tuleb valida viis, mis põhjustaks loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Kui sellist viisi ei ole, siis peab looma hukkamine olema keelatud, nt silmude elusalt soolamine.

14. Algatame arutelu metsaülemate ja metsnike kui kindla piirkonna metsa eest vastutajate rolli taastamiseks.

15. Füüsilisest isikust püsimetsandust viljelevatel metsaomanikel tõstame aastase maksuvabastuse metsatulult 5000 euroni, mis annab neile lisasissetuleku kuni 416 eurot kuus.

16. Loome koostöös metsaühistute, põllumeeste organisatsioonide ja looduskaitseorganisatsioonidega võimalused, kuidas metsaomanikud saaksid mõistlikult ja kasumlikult majandada oma looduskaitse all olevaid maid, näiteks viljeledes püsimetsamajandust, tegeleda mahepõllunduse ja –loomakasvatusega ning koguda biogaasitooret.

17. Tõstame erametsaomanikele täieliku kaitse all oleva metsa hektari eest makstava kompensatsiooni 550 eurole ja osalise kaitse all oleva metsa eest 300 eurole aastas. Võimaldame metsaomanikel võtta ette välja kuni viie aasta kompensatsioon. Metsa varasemal müümisel tuleb kompensatsioon järelejäänud aastate eest tagastada. Kompensatsiooni maksmiseks kasutame RMK-le laekunud ja akumuleerunud tulu.

18. Arendame keskkonnaharidust ja loodusturismi, kasvatades seeläbi ka austust looduse vastu. Loome kõigile võimalusi ja toetusi loodusega tutvumiseks ning elurikkuse tundmaõppimiseks.

1.3. keskkonnakaitse ja -korraldus

Muutused keskkonnas ja kliimas on ohuks heaolule ja julgeolekule. Soovime, et Eesti oleks keskkonda väärtustav, eeskujuliku ja aruka keskkonnakorraldusega roheline riik.

 

1. Taastame keskkonnainspektsiooni.

2. Kõikides kohalikes keskkonnaküsimustes tuleb huvigrupid päriselt kaasata, tuleb korraldada avalikke arutelusid. Muudame seadusandluse kaasavamaks.

3. Jälgime, et Eesti keskkonnaseadusandlus oleks suunatud keskkonna tegelikule jätkusuutlikule kaitsele, ega lähtuks üksnes bürokraatlikest ettekirjutustest. Seadus peab võimaldama ettevaatuspõhimõtte sisulist rakendamist keskkonda puudutavate kaalutlusotsuste langetamisel – ei lubata tegevusi, mis olemasolevate teadmiste põhjal võivad olla keskkonnaohtlikud, kuni uuringud annavad ühese vastuse.

4. Muudame ohustatud liikide ja elupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse ulatuse muutmise protsessi kiiremaks, et tagada kaitse rakendumine enne kui hilja. Uuendame looduskaitsealuste liikide nimekirja ning keelame looduskaitsealuste liikide küttimise/püügi.

5. Teeme aktiivset sisulist koostööd keskkonnavaldkonna kodanikuühendustega.

6. Toetame kodanikeühendusi nende tegevuste läbiviimiseks materiaalselt. Loome riikliku fondi, mis toetab kodanikuühenduste keskkonnajärelvalve kohtukulusid.

7. Muudame looduskaitseliste piirangute kompenseerimise süsteemi eramaadel sõltumatuks sellest, kas piirangud on kehtestatud Natura 2000 võrgustiku aladel või väljaspool seda. Kompensatsioonid tekitavad motivatsiooni majandada omandit looduskaitselistel eesmärkidel. Aitame tõsta maaomanike initsiatiivi ametkondi loodusväärtustest teavitada.

8. Loome sõltumatu vahetalitaja statuudi arendajate ja mõjutatud kogukondade või looduskaitseühingute vaheliste erimeelsuste lahendamiseks (näiteks kaevanduste, tööstusettevõtete rajamise planeerimine jms), mille ülesandeks on huvitatud osapoolte vahel kokkulepete sõlmimise hõlbustamine.

9. Suuremahulise tegevuse käivitamise hetkeks peavad vajalikud loodushoiu- ja keskkonnakaitse meetmed juba kehtima. Keskkonnamõju ja strateegilise keskkonnamõju hindamise seadust tuleb muuta selliselt, et protsess oleks arendajast sõltumatu ning kulud finantseeritaks avaliku fondi vahenditest, millesse teevad sissemakseid arendajad.

10. Ammendunud turba-, liiva-, kruusa- ja, põlevkivimaardlad tuleb elurikkust silmas pidades taastada või rekultiveerida. Vastavad vahendid peavad olema sisse kirjutatud ressursi kaevandamise, kasutamise ja turustamise maksumusse. Ammendunud ja rikutud turbaaladel tuleb lagunemisprotsessidest haaratud jääkturvas välja kaevata ja süsihappegaasi siduv sookooslus ning rabale omane niiskusrežiim taastada. Taastamise ja rekultiveerimise kohustus lasub kaevandajal. Parandame mullastiku kaitset ja hoolitseme mullastiku tervise eest.

1.4. puhas joogivesi

Iga inimese puhta joogiveega varustamine peab olema Eestis riiklikult garanteeritud. Puhta joogivee varude olemasolu tagab meie julgeoleku ning annab võimaluse majanduse jätkusuutlikuks arenguks.

 

1. Välistame või piirame arendused ja muu tegevuse, mis põhjavee varusid vähendavad või kvaliteeti ja kättesaadavust halvendavad. Peame iga majandusliku otsuse puhul määravaks kriteeriumiks joogiveevarude kaitstust.

2. Puhas joogivesi peab jõudma iga Eesti elaniku koju. Selleks leiame lisavahendid, et kompenseerida kulutused mittekvaliteetse joogivee puhastamiseks või uute kaevude rajamiseks (puurkaevude puurimiseks).

3. Taaskehtestame Pandivere riikliku veekaitseala. Tamponeerime (sulgeme) kõik Pandivere kõrgustiku reostustundlikul karstialal NSVL-iajal fosforiidikaevandamise uurimiseks puuritud katsepuuraugud. Need on siiani avatud juhuslikule reostusele.

4. Me ei poolda fosforiidikaevanduste avamist. Fosfori defitsiiti saab leevendada juba ringleva fosfori taaskasutusse suunamisega – fosforit leidub hulgaliselt reovees, setetes ja orgaanilistes jäätmetes – ning mahepõllumajanduslike võtetega, mis vähendavad lisafosfori vajadust kuni 90%. Fosfori kaevandamine ohustab meie joogiks tarbitava põhjavee varusid.

5. Panustame põllumajanduslikku mahetootmisesse, millega kaasneb mineraalväetiste ja pestitsiidide kasutamise vähendamine ning veekogude reostuskoormuse langus.

6. Toetame püsimetsamajandust, mis säilitab veekogude loodusliku veerežiimi ning väldib toitainete liigset sissekannet. Viimastel aastatel intensiivistunud lageraie soodustab nii erosiooni kui toitainete pinnasest välja leostumist, sellega kaasnevat veekogude reostuskoormuse tõusu ning põhjavee taseme ning selle kvaliteedi langust.

7. Taaskehtestame veekogusid piirava looduslike haljastusribade nõude ning suurendame selle ulatust, et viia miinimumini maismaalt veekogudesse jõudva toitainete ja reoainete kogused.

1.5. läänemere kaitse

Eesti on mereriik. Meri on andnud meile palju eeliseid ja võimalusi, mis paljudel riikidel puuduvad. Väärtustame Eestit mereriigina ja seisame selle eest, et meid ühendaks naabritega heas ökoloogilises seisundis inimreostusest puhas Läänemeri.

 

1. Panustame mere keskkonnakahjude ennetamisesse ja reostuse likvideerimise võimekusse. Asutame reostustõrje võimekuse tõstmiseks õlifondi, kuhu kogutakse vahendeid reostusohu ja keskkonnakahjude potentsiaalsetelt tekitajatelt: Eesti territoriaalvett läbivatelt nafta- ja kemikaalitankeritelt.

2. Lõpetame laevade punkerdamise Tallinna reidil ning toome laevade tankimise sadamasse nii, nagu teevad seda kütusereostusohu vältimiseks kõik teised Läänemereäärsed riigid.

3. Alustame linnade reovee puhastustehnoloogiate inventuuri ja täiustamisega, et leida lahendus mikroplasti, ravimi- ja pestitsiidide jääkide reoveest kõrvaldamiseks. Rahastame vastavasisulisi uuringuid ning pilootprojekte.

4. Käivitame sademevete eelpuhastuse enne merre juhtimist ning kõrvaldame Eesti sellealase mahajäämuse meie naaberriikide Soome ja Rootsiga võrreldes. Eelistame sademevete puhastamisel ökoloogilisi puhastusmeetodeid.

5. Tugevdame mereseiret. Panustame senisest enam võõrliikide seiresse ja ohjamismeetmetesse, kuna laevade ballastveega Läänemerre toodavad võõrliigid, sealhulgas haigustekitajad mikroobid ja viirused, on muutumas suurimaks ohuks Läänemere ökosüsteemile ning traditsiooniliste kalavarude säilimisele. Kiirendame laevade ballastveega võõrliikide sissetoomist välistavate meetmete rakendamist.

1.6. loomakaitse

Rohelised on alati loomade eest seisnud. Roheliste loomakaitse programm lähtub põhimõttest, et loom on elusolend, kellele kehtivad inimesega sarnased õigused. Kõik loomad on iseenesest väärtuslikud sellepärast, et nad on elus. Vaata Roheliste loomakaitse visiooni.

 

1. Kaasajastame loomakaitseseaduse. Rohelised nõuavad, et Eesti seadusandluses muudetaks loom asjast elusolendiks. Praegu käsitleb seadus loomi inimese omandina. Looma vastu suunatud julm tegu on seaduse silmis loomaomanikule kuuluva asja rikkumine, mida käsitletakse asjaõigusseaduse raames. Kaebeõigus on ainult omanikul ehk kui omanik piinab oma koera, saab ainult seesama omanik ennast politseile üles anda. Loomakaitse organisatsioonidel ega veterinaaridel kaebeõigust ei ole.

2. Reguleerime ilutulestiku laskmise reegleid. Leiame parimad praktikad ilutulestiku piiramiseks, et vähendada lindude, metsloomade, lemmikloomade, aga ka osade inimeste (sõjapõgenikud jt) häirimist. Tõstame teadlikkust alternatiividest (laseršõu, hääletu ilutulestik).

3. Keelustame koerte püsiva ketis pidamise. Koer on inimese sõber. Suhtlemine inimesega on üks koera põhivajadusi. Koera ketis pidamine piirab oluliselt eelmainitud põhivajadust. Koerte ketis (või muul viisil püsivalt mõne objekti külge lõastatult) hoidmine tohiks olla lubatud vaid ajutiselt, nt maksimaalselt 3 tundi ööpäevas ning sel juhul peab olema loomale tagatud vähemalt minimaalne liikumisala ja puhas joogivesi. Kontrolli teostaks loomapolitsei.

4. Asutame loomapolitsei. Igasse politseiprefektuuri lisanduks spetsiaalse väljaõppe saanud loomade väärkohtlemisega tegelev üksus.Senine praktika näitab, et loomade väärkohtlemisest teatajad võidakse saata politsei enda poolt vabatahtlike loomakaitseorganisatsioonide poole, kuigi politsei peaks siiski ka neid juhtumeid ise menetlema. Asjakohase koolituse saanud üksus leevendaks vabatahtlike loomapäästjate koormust.

5. Kohustame tapamajade pidajaid valvekaameraid kasutama. Tapaliinidele, loomade vastuvõtu kohtadesse ning uimastamise- ja pidamise boksidesse kaamerate paigaldamine ja toimuva jäädvustamise ning talletatud teabe säilitamise kohustus.

6. Loomakaitseseaduse järgi on kasside ja koerte vabapidamine keelatud, tõstame sellekohast teadlikkust. Vabapidamise all mõistetakse looma viibimist ilma omanikuta väljaspool omaniku kinnistut. Vabalt hulkuvat looma ähvardavad mitmed ohud ja ta ise võib olla ohuks nii teistele loomadele kui ka inimestele. 

 

Kõik kassid ja koerad, kes ei osale tõuaretuses, peaksid olema steriliseeritud/kastreeritud. Tõstame teadlikkust ja püüdleme euroopaliku loomapidamiskultuuri poole.

2. Energeetika

 Täielik üleminek taastuvale ja hajutatud energiatootmisele tagab soodsama, puhtama ja katkematu varustatuse elektri ja soojaga. Taastuvenergia on ainulaadne, sest selle kütuse hind on täpselt null. Päikese ja tuule olemasolu ei sõltu ühestki naaberriigist ega parteist.

 

1. Toetame kodanike energiatõhusat toimimist ja taastuvenergia tootmist. Kõikide elu- ja abihoonete katustele ja seintele, kus see on otstarbekas, aitame soovi korral paigaldada päikesepaneelid. Toetame ka oma vajaduste katmiseks sobivate väiksemate tuulegeneraatorite ja elektrisalvestite paigaldamist. Aitame koduse elektrisüsteemi ümber ehitada nii, et päikesepaneelid, tuulegeneraator ja salvestid tagavad elektri olemasolu ka võrgukatkestuste ajal.

2. Tagame, et inimeste mõistlik energiakasutus on jõukohane ja elukvaliteeti säilitav ka kõrgete elektri, gaasi ja toasooja hindade korral.

3. Soosime keskkonnahoidlikult planeeritud ja kaldast kaugel eemal paiknevate meretuuleparkide ehitust. Läänemere piirkonna meretuulepargid toodavad elektrit väga hästi just talvel, sest tuuled on siis tugevamad. Meretuulepargid suurendavad elurikkust, tekitades meres väärtuslikke vertikaalseid pindu ja varjumisvõimalusi.

4. Korraldame nn esimese laine tuuleparkidele liitumispunktide kavandamise. Kiirendame meretuuleparkide planeerimistoiminguid nii, et ehitusega saab alustada hiljemalt 2026. aastal. Samaaegselt esimese laine tuuleparkide projekteerimisega arendame välja liitumisvõimsused, mis on edaspidi suurema merevõrgu loogilisteks elementideks. Taastuvelektri tootmise investeerimiskindluse loomiseks ja 2030. aastaks täielikuks taastuvenergiale üleminekuks korraldame aastatel 2023 – 2027 täiendavad taastuvenergia vähempakkumised.

5. Toetame ühistuliste, paljude omanikega tuule- ja päikeseparkide ehitust.

6. Teeme elektrivõrgud korda ja muudame nutikamaks! Loome lokaalsete tootmis- ja salvestuslahenduste programmi. Muudame võrku nii, et tagada võimalikult suure hulga taastuvenergia tootmisseadmete liitumise võimalus. Kõikide väiketootjate võrku ühendamiseks, suurema autonoomia ja varustuskindluse tagamiseks vajalik investeering on suurusjärgus 300M€. Selle kulu peab katma riik kui võrkude omanik. Alustame tuuleparke ühendava ning Rootsi ja Norra hüdroenergia ja Põhjamere tuuleenergia kasutamist võimaldava merekaabli planeerimist. Tugevdame võrguühendusi Soome ja Lätiga.

7. Aitame ettevõtetel, ühistutel ja omavalitsustel katta katused päikesepaneelidega ja võtta kasutusele väiksemad müravabad tuulegeneraatorid. Lisaks aitame luua salvestusvõimalused, et katta võimalikult suur osa nende energiavajadusest, tagada toimimine elektrikatkestuste korral ning hoida kulud madalad. Suvel annavad peamise energia päikesepaneelid. Päikesepaneeli eluiga on vähemalt 35-40a. Viime sisse päikesepaneelide ja tuuliku labade ringmajandamise kohustuse, sest küsimus on ainult maksustamises – tehnoloogiad selleks on olemas. Kehtestame reeglistiku, millisel juhul võib põllumaad kasutada nii taime- ja loomakasvatuseks, mesilaste pidamiseks, liigirikkuse hoidmiseks kui päikeseenergia tootmiseks üheaegselt. Vastav agrisolaarse tootmise suund, mida tähistatakse inglisekeelse terminiga agrivoltaics, on maailmas üha kiiremini levimas.

8. Eakatel ja vähekindlustatud inimestel on võimalik taotleda taastuvenergia lahenduste rajamise toetust. Toetame jõulist vanade korterelamute küttesüsteemide renoveerimist nii, et toatemperatuuri oleks võimalik lihtsalt reguleerida. Toasooja hind langeks oluliselt.

9. Teeme vesiniku ja biogaasi kui energiakandjate jaoks selge plaani. Vesinikku saab salvestada meretuuleparkides ja päikeseparkides toodetud elektri. Vesiniku transportimiseks varuelektrijaamadeni, ümbertöötlus- ja veeldustehaseni on vajalik ehitada torujuhe. Biogaasi saab toota biojäätmetest, veepuhastusseadmete jäätme mudast, rannaniitude rohust, sõnnikust, roost jne. Soojusenergiat ei tohi lasta raisku minna – uurime uusi soojussalvestuse võimalusi ja rakendame rohkem soojuspumpade tehnoloogiat.

10. Pooldame puidu kasutamist energia tootmiseks ainult kohalikes soojuse ja elektri koostootmisjaamades – siis, kui päikese- ja tuuleenergiat ei jätku. Vaatame üle energiavõsa kasvatamise võimalused, sh elektriliinide kaitsevööndis ja pinnase reostuse likvideerimise eesmärgil. Metsavaru on oluline energiatagavara.

11. Kaasame kogu energiamajanduse ümberkujundamiseks teadlasi ja arvestame nende seisukohtadega oluliste strateegiliste plaanide koostamisel. Pooldame kõige kaasaaegsemaid lahendusi ja toetame seeläbi teaduse arengut. Meie ei poolda hetkel olemasolevatel tehnoloogiatel põhinevate tuumajaamade rajamist, sest need kahjustavad julgeolekut ja on liiga kallid. Hetkel puuduvad ka turvalised lahendused tuumajäätmete hoiustamiseks aastasadadeks. Ainuüksi Paldiski tuumareaktorite lõppladestuspunkti rajamine ja ladustamine läheb lähiaastatel maksma vähemalt 300M€. Oleme valmis arutama passiivselt ohutu ja senise tuumaenergeetika jäätmeid kasutava IV põlvkonna tuumajaama rajamist, kui see tehnoloogia tulevikus end õigustab.

12. Taaselustame spetsialistide koolituse elektri välisvõrkude hooldamiseks ja ehitamiseks. Hetkel ei õpetata Eestis välisvõrgu elektrikuid mitte kuskil. Meil on puudus isegi päikesepaneelide paigaldajatest.

13. Võtame kohalike omavalitsuste rahastamisel arvesse nende panust riigi tasandil energiamajanduse arendamise ja rohepöörde eesmärkide saavutamisse.

14. Korraldame taastuvenergia toetuse ümber nii, et see tuleb otse riigieelarvest, mitte tarbijatelt. Taastuvenergia toetuse rida elektriarvel loob moonutatud pildi ja diskrimineerib taastuvelektri tootjat, sellal kui põlevkivienergeetikat on toetatud maksumaksja rahast.

3. Majandus ja maksud

Siseneme heaolumajandusse ja tasaarengusse. Heaolumajandus võtab arvesse looduse piire ning seab tervise-, sotsiaalsed ja ökoloogilised eesmärgid majandustegevuse ja valitsuse poliitika korraldamise põhimõteteks. Vaata siia!

Eelistame loodust taastavat majandust, mis kasvatab heaolu sõltumata sellest, kas majandus tänases SKT arvestuses kasvab või mitte.

Meie eesmärk on teha taastuvenergia osakaalu kiire kasv, energiasääst ja -salvestus, mahepõllundus, loomakasvatuse ja metsa põletamise vähendamine, töönädala lühendamine ja tervishoid inimese heaolu selgelt kasvatavaks.

Roheline majandus tähendab kasu ja kasumit kõigile!

 

1. Tõstame tulumaksuvaba tulu piiri 1000 euroni kuus.

2. Töötava pensionäri töötasule rakendub eraldi arvestatav lisa-tulumaksuvabastus 400 euro ulatuses, et soodustada jõukohast panustamist ja heaolu ning vähendada üksildust ning vaesust.

3. Maksumäär maksuvaba tulu ületavale osale kuni kahe mediaanpalga piirini on 15%. Kahe mediaanpalga määra ja nelja mediaanpalga määra ületavad osad maksustatakse vastavalt 20% ja 23% määraga.

4. Tulumaksu kuni 2% kasutamise otsustab maksumaksja soovi korral ise, toetades näiteks meelepärast MTÜ-d.

5. Teeme vajadusel maksuerandeid innovatiivsetele ettevõtetele, kes selgelt panustavad üldise hüve kasvu ja kelle tegevus omab riigile laiemat positiivset mõju. See kehtib sotsiaalselt vastutustundlike ja keskkonnasäästlike ettevõtete kohta.

6. Vabastame ettevõtete kulutused töötajate haiguste ennetusele, tervishoiule, taastusravile, hambaravile, (omaste)hooldusele, lastehoiule, tööandjapensionile jmt karistuslikust erisoodustusmaksust.

7. Vabastame ettevõtete kulutused ühistranspordile, jalgrattakasutusele ja töötajate majutusele erisoodustusmaksust.

8. Vabastame maksudest ettevõtete teaduspõhised ennetusprogrammid, mis on suunatud nii töötajatele kui ka töötaja perekonnale, sest siis on muutused töötajate tervisekäitumises suuremad ja püsivamad. 2017. aastal maksid ettevõtted ametlikult töötajate tervisekulutusi 5 miljoni euro eest ja töötervishoiule kulutati 18 miljoni ringis. Samal ajal on ainuüksi ajutisest töövõimetusest tulenevad otsesed kulud, mida on võimalik oluliselt vähendada töötajate tervise eest parema hoolitsusega, suurusjärgus 690 miljonit eurot. Riigi otsene rahaline kaotus moodustab sellest 290 miljonit, tööandjate kaotus teist samapalju ja töötajate kaotus on hinnatud 110 miljonile eurole. Siia lisanduvad veel kaudsed kulud.

9. Võimaldame inimesel maksuvabalt kasutada pensionifondi kogunenud raha enda või lapse elupäästvaks raviks, kui Haigekassa selle eest ei tasu.

10. Vähendame mahetoidu, taastuvenergia, keskkonnasäästliku ühistranspordi ja parandustöökodade käibemaksu 5 protsendini.

11. Kehtestame pestitsiidi-aktsiisi keskkonnaohtlikele tehisainetele.

12. Teeme osalise tööajaga töötamise lihtsamaks. Sotsiaalhüved ja -toetused, mis on seotud töötamisega, viiakse proportsiooni töökoormusega / töö eest saadava tasuga. Osalise koormusega töötamine ei tohi automaatselt kaotada inimese kogu toetust. Inimese sissetulekud peavad tööle asudes suurenema, mitte samaks jääma või vähenema.

13. Võtame suuna lühemale 4-päevasele (32 tundi) töönädalale, mis hoiab inimeste tervist ja suurendab õnnetunnet.

14. Ettevõtted, mis lähevad täielikult üle taastuvenergiale, saavad järgneval aastal tulumaksuvabastuse, mille ulatus sõltub energiasäästu ja taastuvenergia tootmisesse tehtud investeeringutest..

15. Käibemaksu tagastamine muinsuskaitse all olevate ja miljööalade väärtuslike hoonete (sh pühakodade) ning vallasesemete restaureerimiseks tehtud kuludelt. See maksusoodustus motiveeriks omanikke oma muinsuskaitse aluse vara eest paremini hoolt kandma ja võimaldaks võtta kasutusele selleks otstarbeks oluliselt enam vahendeid.

16. Eesti vajab kiiresti ehitusjäätmete ja ehitusmaterjalide taaskasutuse ja ümbertöötlemise programmi ning vastavaid maksusoodustusi.

17. Uue maksuna oleme kogu Euroopa Liidule välja pakkunud süsinikulekke maksu, mille sisseviimisega on seni lubamatult venitatud, nüüd otsustatud kohaldada järk-järgult alates 2026. aastast nn piirimeetme nime all. Süsinikulekke maks kehtestatakse nendele imporditavatele kaupadele ja teenustele, mille tootmisriigis pole vastavas sektoris kehtestatud ELiga võrreldavaid keskkonnanõudeid heitmete vähendamiseks või neid ei täideta. See peab vältima reostava ja raiskava tootmise kolimist lõdvemate keskkonnanõuetega riikidesse ja keskkonna arvelt kasumi teenimist, transpordisaastet ning soodustama kohalikku säästvat tootmist ja ringmajandust. Nõuame kiiremat ja forsseeritumat kehtestamist juba alates 2024. aastast.

18. Toetame rahvusvahelise finantsstabiilsuse suurendamist niinimetatud Tobini maksu – rahvusvahelistelt rahaülekannetelt võetavat väga tagasihoidliku suurusega maksu – sisseseadmist ja maksuparadiisidele embargo kehtestamist. Tobini maks oma suurusega ei mõjuta reaalmajanduse toimimist, aga muudab kahjumlikuks üksteisele kiirelt järgnevad rahasiirdamised. Neid muutusi saab ellu viia teha vaid riikidevahelises koostöös, muutes selle arusaama meie väärtuspõhise välispoliitika osaks. Kuulutame sõja maksuparadiiside kaudu laialdaselt rahastatavale ebaseaduslikule ning laastavale kalapüügile ja metsaraiele.

19. Võtame ajale jalgu jäänud ning keskkonnakahju, suurt sotsiaalset ebavõrdsusust ja ebaõiglust mittearvestava sisemajanduse kogutoodangu (SKT) asemel kasutusele inimese ja keskkonna heaolu arvestavad majandust ning eelarvepoliitikat iseloomustavad näitajad.

20. Maksustame fossiilkütusetööstuse ülikasumid kogu Euroopa Liidus ning lõpetame fossiilkütusetööstuse subsideerimise maksumaksja rahaga. Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel subsideeriti seda keskkonda hävitavat sektorit ainuüksi 2020. aastal 5,9 triljoni dollariga ning aastaks 2025 võib see summa kasvada 7 triljoni dollarini. Seda on rohkem kui kogu planeedi riikide tervishoiukulutused kokku.

4. Haridus

Kiirelt muutuvas maailmas paindlikult tegutsemiseks ning uudsete lahenduste väljatöötamiseks on vaja loovust, kriitilist mõtlemist laialdasi teadmisi kõikvõimalikest teadusharudest ja kompleksprobleemide lahendamise võimet. Tark riik peab toetama inimeste erinevaid võimekusi ja soodustama pädevuste omavahelist lõimet ning õppimis- ja koostöövõimekust. Tark ühiskond investeerib oma inimeste arengusse.

Muudame õppe ettevõtlikuks, õpitakse selleks, et õpitut rakendada. Tõstame õpetaja ja õppejõu ameti au sisse. Lisaks töötasule on olulised ka mõistlik töökoormus ja õiguslik staatus. Haridus ja teadus moodustavad meie ühiskondliku elu aluse ja on kõrge lisandväärtusega majanduse liikumapanevaks jõuks. Kvaliteetne haridus on investeering. Samuti saab demokraatia toimida üksnes tarkade ja aktiivsete kodanike läbi; seejuures vajab muutuv maailm pidevalt uusi oskusi.

Põhieesmärkideks on õpilaste sotsialiseerumine ja individualiseerimine, milleks on oluline uudishimu ergutamine ning teadmiste ja oskuste omandamise õpetamine. Selle kõrval on haridusel oluline roll tervikliku maailmapildiga eetilise isiksuse kasvatamisel. Ühtlasi muudame õppekavad ja õppekorralduse paindlikumaks kõigil hariduse tasemetel, sest usaldame õpetajaid kui teoreetikuid ja praktikuid, kes seisavad oma õpilastele kõige lähemal.

Võimaldame kasutada erinevaid oma tõhusust tõestanud/laste ja noorte arengut toetavaid meetodeid (kogukonnaõpe, õuesõpe jm). Toetame õpilaste, õpetajate jt seotud isikute kaasamist õppeasutuste juhtimisse. Suurendame vabatahtlike panust haridussüsteemis (abiõpetajad, huvitegevuses, ekskursioonidel, järeleaitamisel) sh praktilise kogemuse omandamiseks.

Tark areng toimub riigis, kus lasteaiad ja koolid on kodu lähedal kultuuri- ja kogukonnakeskused ning haridus on lõimitud ja toetatud kogu elukaare vältel. Toetame huviõppe ja täiskasvanuõppe toimumist üldhariduskoolides.

Tark areng vajab õnnelikke inimesi. Meie koolikultuur peab tagama iga õppija ja õpetaja heaolu, sh. turvalise, kiusamisvaba ja arengut soosiva õpikeskkonna. Koolide edatabelite koostamisel võtame neid parameetreid arvesse lisaks õpitulemustele.

Õpilaste arengut toetab õppimist toetav hindamine, milles osaleb nii õpilane ise sh tagasisidet küsides, kui kaasõpilased. Kokkuvõtva hindamisega tegelevad õpetajad, kes õpilasi edasi õpetavad või kolleegid, kellega lõpetajad tööle hakkavad.

Riigi ülesanne on avada täiendavaid võimalusi ning tagada, et kokkulepetest kinni peetakse, milleks tuleb suurendada õppeasutuste vastutust.

4.1. alusharidus

1. Keskkonnaharidus alushariduse osana peab andma lapsele eluteeks kaasa loodusega tasakaalus elamise tunnetuse. Lasteaias peab õppima hoidma ning väärtustama elu, kaitsma elusolendeid ning õppima liigiülest empaatiat. Looduse hoid kui sisemine vajadus saab alguse lapsepõlvest. Toetame keskkonnahariduse programme ja lasteaiaõpetajate keskkonnahariduse koolitusi.

2. Aitame kohalikel omavalitsusüksustel rajada tasuta mängutoad ja laiendada õues tegutsemise võimalusi, et oleks kohti, kus kodus kasvavad lapsed saaksid omavahel mängida. Nii arenevad laste sotsiaalsed oskused ja kodused vanemad saavad omavahel suhelda.

3. Peame vajalikuks logopeedide, psühholoogide, eripedagoogide ja sotsiaaltöötajate suuremat koostööd lasteaedadega. Samuti on oluline nende tegevuse suurem finantseerimine.

4.2. üldharidus

1. Parandame teoreetilise õppe seostamist igapäevaeluga. Toetame interdistsiplinaarset ja õppeainete omavahelist sünkroonõpet koolis.

2. Toetame kooliaedade taastamist ja laiendamist.

3. Leiame, et kool peab arendama oskust leida vajalikku informatsiooni ja seda kriitiliselt hinnata, analüüsi- ja sünteesioskust ning loovust õpitut igapäevaelus ja maailma mõtestamisel rakendada. Sellele aitab kaasa lastega filosofeerimine. Kool peab arendama last sotsiaalselt, andma võimekuse teisi kuulata ja ühiselt toimida.

4. Varustame koolid kaasaegsete vahenditega käeliseks ja füüsiliseks tegevuseks ning praktilisteks õppeks tehnoloogia, -, bioloogia-, füüsika- ja keemiatundides.

5. Loome võrdväärsed võimalused kõigi tasemete hariduse omandamiseks. Pooldame tervikliku õppevideotega loengute keskkonna loomist kõigis üldhariduse õppeainetes. Me ei poolda põhi- ja keskhariduse koondamist keskustesse.

6. Väikesed algkoolid peavad säilima ja need tuleb piisava arvu õpilaste olemasolul taastada, et võimaldada õpilastel koolis käimist elukoha lähedal, mis on maapiirkondade arendamiseks ja noorte maale asumiseks ja elama jäämiseks ülioluline.

7. Pooldame õppeainete omavahelist suuremat lõimimist, et lapsel kujuneks välja võimalikult seostatud ja terviklik maailmapilt.

8. Põimime loodusväärtused, keskkonnahoiu põhimõtted ja austuse looduse vastu igasse õppekavasse, haridusastmesse, õppeainesse ning haridusasutusse.

9. Suurendame gümnaasiumis valikainete osakaalu ja võimalust valida valikaine mõnest teisest gümnaasiumist, kutsekoolist või kõrgkoolist.

10. Suurendame valikainete osakaalu põhikoolis, andes koolidele võimaluse ise leida tee õpiväljundite omandamiseks ja õpilastele individuaalsete õppekavade alusel õppimiseks.

11. Soodustame paikkondliku keele, murde ja kultuuri õpetamist üldhariduskoolis ning osalist õpet paikkondlikus keeles (näiteks seto või võru keeles).

12. Viime kehalise kasvatuse ja vahetundides sisse mediteerimise ja jooga. Need saavad olema koolide jaoks vabatahtlikud.

13. Võimaldame kõigil õpilastel valikainena õppida usundiõpetust, mis annab ülevaate maailma usunditest ja religioossete uskumuste suurest varieeruvusest, sh põlisrahvaste loomislood.

14. Toetame laste ja noorte loodusainete ja leiutamisringe üle riigi.

15. Toetame eestikeelsete õppimisvõimaluste asutamist ja laiendamist välismaal asuvates koolides, kui seal on piisavalt suur eesti kogukond. Toetame üleilmse eestikeelse veebikooli loomist neile, kes peavad elama Eestist eemal.

16. Laiendame e-õppe võimalusi neile õpilastele, kellele see paremini sobib ja kes elavad koolimajadest kaugel ning koolides, kus pole vastava aine õpetajat.

17. Vähendame kohustuslikku õppekoormust, millega väheneb ka õpetajate töökoormus. Selle asemel loome võimalused vabatahtlikult õppida juurde üldaineid, valmistuda riigieksamiteks ja olümpiaadideks, õppida teaduskoolis või ülikoolis, omandada praktilisi oskuseid huvikoolis, kutsekoolis või töökohal, mille tulemusena õppepäevade arv aastas jääb samaks.

18. Võtame prioriteediks võitluse koolikiusamise vastu ja töötame välja vastavad meetmed, kuidas muuta kool turvaliseks õpikeskkonnaks. Koolide edetabeli moodustamisel peame oluliseks ka koolikiusamise indeksi arvestamist.

19. Reformime merehariduse, muudame selle ülesehituse läänepärasemaks, vähendame õppekavade killustatust ja dubleerimist.

20. Loome akadeemilise puhkuse võtmise võimaluse üldhariduskooli õpilastele, et vähendada koolist välja langemist.

21. Rahastamisel arvestame ka andekust lisavajadusena. Andeka lapse õpetaja oluline roll on lapse võimete mõistmisel, arendamisel ja tunnustamisel.

4.3. huviharidus

1. Anname igale lapsele ja noorele võimaluse tasuta osaleda vähemalt ühe huvikooli või -ringi tegevuses.

2. Soodustame kogupäevakoolide levikut.

3. Lõimime koolid, raamatukogud ja kogukonnakeskused huvihariduse/mitteformaalhariduse võrgustikuks.

4. Keskendume tervist toovale kehakultuurile ja igapäevase liikumiskultuuri arendamisele, et liikumine värskes õhus ja looduses oleks meie lastele kättesaadav.

4.4. kutseharidus

1. Töötame välja nii tänaseid kui lähituleviku vajadusi arvestava kutsekoolitustellimuse, kaasates kõiki asjassepuutuvaid osapooli. Parandame kutsekoolide õppekeskkonda ja praktikabaasi.

2. Anname töötajatest huvitatud osapooltele paindlikud võimalused nii otseselt koolituses osaleda, õpipoisiõpet ja töökohapõhist õpet võimaldada, praktikakohti pakkuda kui ka koolitust rahaliselt maksuvabalt toetada.

3. Anname üldhariduskoolis õppijale võimaluse võtta kutsekoolist koolitusi mingi arv tundide ulatuses, et nad saaksid mingi kursuse või koolituse tunnistuse kooli lõpetamisel. Kaasame kutsekoole täiskasvanute elukestvas õppes.

4. Kutsekoolide õppekavad peaks teaduspõhiselt välja töötama vastavat eriala õpetavad kõrgkoolid koostöös ettevõtjatega, kus Ideaalis võiks kutsekoolidel olla võimalik valida eri õppekavade vahel.

5. Võimaldada kutsekoolide õpilastel osaleda vastava eriala projektides kõrgkoolides.

6. Tagame kutsehariduse omandamise võimalused kõigile soovijatele.

4.5. kõrgharidus

1. Tervitame 2022. aasta valitsuskoalitsiooni leppes ette nähtud kõrghariduse rahastuse tõusu 15% aastas ja hoolitseme selle jätkumise eest, kompenseerimaks teravat alarahastust eelnenud aastatel.

2. Toetame eestikeelsete bakalaureuseastme õppekavade arengut paralleelselt ingliskeelsetega.

3. Toetame loodushoiu, ökoloogia ja jätkusuutlikkuse teemade lisamist kõigisse õppekavadesse, kus neid seni veel ei ole.

4. Toetame teaduskondade ülest interdistsiplinaarset koostööd.

5. Peame vajalikuks õppejõudude ja teadustöötajate eraldi tunnustamist ja erinevaid atesteerimise kriteeriume. Sõltuvalt erialast ja õppeastmest võib õpetamisoskus olla õppejõule vajalikum kui artiklid rahvusvahelise levikuga ajakirjades ja oskus projektidele rahastust taotleda.

6. Võimaldame töötavatele üliõpilastele tasuta õppimist osakoormusega, soosides sellega erialase töö või praktikakohtade leidmist. Kutse- ja kõrghariduse õppekavade koostamisel tuleb kaasata ettevõtteid, kus õppurid hiljem tööle asuvad.

7. Võimaldame tasuta kõrgharidust ainepunkti põhiselt praeguse ajapõhise õppekava täitmise asemel, et anda üliõpilastele võimalus ise valida õppimise tempo ja ühitada õppimine tööga.

8. Õppelaen peab olema sotsiaalse õigluse tagamise meede, mitte panganduslik äriprojekt. Arvestame õppelaenu intressi määramisel tegelikku elukalliduse tõusuga ja pikendame õppelaenu tagasimakse tähtaega. Kustutame osa õppelaenust lapse sünni korral.

9. Pöörame tähelepanu välisüliõpilaste, -õppejõudude ja -teadustöötajate integreerimisele ülikooliellu ja Eesti ühiskonda, arvestades nende erinevat kultuuritausta ja mittetäielikku eesti keele oskust. Meie prioriteet on, et võimalikult paljud rahvusvahelised kraadiõppurid jääksid Eestisse ja siseneksid siinsele tööjõuturule.

10. Kehtestame ülikooli õppejõududele baastöötasu.

11. Tagame tasuta eestikeelse kõrghariduse jätkumise, et igal Eesti inimesel oleks hoolimata oma ühiskondlikust ja majanduslikust positsioonist võimalik riigikeeles jõuda hariduses nii kaugele kui ta soovib.

4.6. erivajadustega inimeste haridus

1. Toetame erivajadustega inimeste tugispetsialistide kättesaadavust lastele, õppijatele, lapsevanematele ja õpetajatele, loome rahalisi stiimuleid ning toetusmehhanisme teenuse pakkumisel ja tulemuslikkuse tagamisel.

2. Parandame lisavajadusega inimestele suunatud kutsehariduse võimalusi.

4.7. täiskasvanute haridus

1. Muudame õppe elukestvaks ja elukeskseks. Tagame inimestele võimaluse end täiendada  ja ümber õppida arvestades muudatustega tehnoloogias ja ühiskonnas ning nende rolliga ühiskonnas.

2. Muudame täiskasvanute hariduse haridussüsteemi loomulikuks osaks

3. Võimaldame täiskasvanutele õppeks ja ümberõppeks õppelaenu.

4. Võimaldame täiskasvanud õppijale omandada põhi- ja gümnaasiumiharidust paindlikumalt, näiteks eksternina ja õppides videoloengute põhjal.

5. Toetame lapse ja lapsevanema koosõpet ja koos koolitamist, näiteks võimalust osaleda mõõduka raha eest õpetajate poolt pakutavatel kursustel – toetame põlvkondadevahelist sidusõpet, kus erinevad põlvkonnad õpivad üksteiselt.

6. Töötame välja erineva emakeelega inimestele ühised haridusprogrammid, soodustamaks integratsiooni.

7. Edendame süsteemmõistelist mõtlemist toetavaid haridusprogramme.

8. Toetame elanikkonna teadlikkust tõstvaid ja vastutuse võtmisele suunatud haridusprojekte.

4.8. õpetajate õpe

1. Parandame pedagoogide ja andragoogide väljaõpet ja metoodikat – efektiivne õpetaja koos teiste õpetajatega ilmutab tahet ja kohandab oma õpetamismeetodeid, pakkudes õpilasele individuaalsust arvestavaid õppeülesandeid, kaasab õpilasi eesmärkide püstitamisele ja toetab nende arenemist autonoomseks ennast reguleerivaks õppijaks.

2. Algajat õpetajat toetavad mentor ja kolleegid ning nende koormus on alguses väiksem.

3. Toetame õpetajate enesetäiendamist ja loome võimalused õppepuhkuseks.

4.9. teadus- ja arendustegevus

Aastatel 2014-2020 oli teadus- ja arendustegevuse riigieelarveline rahastus märkimisväärses languses. Tervitame Vabariigi Valitsuse hiljutiste aastate rahastusotsuseid, millega päästeti Eesti teadus kiirest kollapsist, kuid peame muudatusi pikas perspektiivis ebapiisavateks.

Arvestades, et teadlaste usaldusväärsus, tippteadusega tegelemine ja saadavate teadmiste rakendamine on meie heaolu ja tuleviku garant, ei saa Eesti endale lubada teaduse alarahastamist.

Teaduse rahastamine on investeering, mitte kuluartikkel.

1. Viime teaduse rahastamise lähema 10 aasta jooksul kolme protsendini SKPst, millest poole moodustab riiklik teadusrahastus.

2. Toetame akadeemiliste teadustöötajate projektidest sõltumatut põhipalka. Teadustöö kvaliteedi peab tagama atesteerimine, mitte konkurents.

3. Kohustame riigiasutusi ja ettevõtteid tellima teadlastelt uuringuid ja ekspertarvamusi riiklikult tähtsates küsimustes ning arvestame nende tulemustega otsustusprotsessis.

4. Kõrvaldame liigse bürokraatia teadustööks vajalike vahendite soetamisel, nagu riigihanke kohustus, et teadlased saaksid projektirahadega võimalikult säästlikult ümber käia. Juhtiv teadlane toimib sisuliselt ettevõtjana projektide turul – et saada järgmise projekti rahastus, tuleb ressursse säästlikult kasutada. Seetõttu puudub vajadus hankesüsteemiks, mille üks eesmärke on tagada säästlik ressursikasutus.

5. Toetame doktorikraadiga spetsialistide ja teadlaste juurdekasvu ja rakendamist Eestis. Selleks kujundame eesmärgipärased stipendiumid, võimaldame järeldoktori kohti Eestis nii siin kui mujal doktorikraadi kaitsnutele.

6. Tõstmaks Eesti teaduse nähtavust maailmas, suurendame välisprojektides täisväärtuslikult osalemiseks riigipoolse rahastuse fondi. Võimaldame teadustöötajatele rahalist toetust mahukate Euroopa teadusgrantide taotluste koostamiseks ja sellesuunaliseks koostööks välismaa teadusasutustega ja teaduskoostöövõrkudes osalemiseks.

7. Teeme maksusoodustusi erainvesteeringutele teadusesse. Vabastame ettevõtete makstavad teadustöö stipendiumid üksikisiku maksudest samadel alustel riiklike stipendiumitega.

8. Roheliste juhtimisel saab Eestist üks maailma tehisintellekti väljatöötamis- ja rakendamiskeskus.

5. Kultuur

Me vajame ühiskonnahüpet, kultuurilist muutust, mis aitaks meie inimestel hoida ja kaitsta oma elukeskkonda. Meie kultuuripärandis on olemas väärtusruum, mida on vaja taaselustada, et taastada inimese ja looduse kooskõlas toimimist. Kultuur ja loovus saavad aidata meil ületada ees ootavad kriisid.

Kultuur on meie identiteedi kandja. Nii meie kultuur kui ka meie identiteet on mitmekesised ja rikkad, ühendades põliseid ja kaasaegseid lõimi. Meil tuleb hoida nii kultuurilist kui looduslikku elurikkust. Kultuuriline elurikkus teeb meid tugevamaks.

Tänapäeva ühiskonna keerukus nõuab hariduse kõigi astmete ja liikide ning teadus- ja kunstiloome sidusust. Loovad ning haritud inimesed on innovaatilised kõigis ühiskonna arengusuundades.

Jõustame loomingulisi tegevusi kõigis kultuurivaldkondades ning kihtides, sh põliskultuur, pärandkultuur, rahvakultuur, professionaalne kultuur, maailmatasemel algupärandite loomine, kaasaegne rahvakultuur ja digitaalsed loomelahendused.

5.1. pärandkultuur

1. Tõstame vaimse kultuuripärandi alast teadlikkust ning kultuuripärandi, sh looduslike pühapaikade hoidmist elavas kasutuses. Toetame vaimse kultuuripärandi uurimist, hoidmist ja kasutusvõimaluste laiendamist.

2. Toetame põliskeelte (näiteks võru ja setu keel) ja pärandkultuuride säilimist. Toetame pärandkultuuri sünteesimist kaasaegsesse elusasse kultuuripilti.

3. Leiame raha looduslike pühapaikade (hiied, allikad jt) kaardistamise jätkamiseks, kaitse alla võtmiseks ning hooldamiseks. Ühtlasi teeme kõigile kättesaadavaks kaardirakendused kogu looduslike pühapaikade kohta käiva infoga.

4. Pakume kaardistatud ja hooldatud looduslike pühapaikade omanikele maksusoodustusi ja toetusi.

5. Vana-Võromaal, Setomaal, Mulgimaal ja saartel tuleb senisest enam panustada pärimuskultuurile tuginevasse või oma toodetes pärismuskultuuri elemente kasutavasse (väike)ettevõtlusesse, sest kultuuripiirkondade omapära on maailmas ainulaadne.

6. Muuhulgas tuleb senisest tõsisemalt tuua kooliõppesse sisse ka põlised piirkonnakeeled ja muud põlised (piirkondlikud) kombed, sest nii saavad lapsed teadlikuks oma kodukoha väärtustest ja tekib emotsionaalne side. Emotsionaalse sideme loomine oma kodupaigaga on parim moodus luua eeldused selleks, et täiskasvanuna sooviks seesama inimene oma kodupaigas luua kodu oma perele ja lastele, ning seda teadmisega, et ka tema lapsed saavad kindlasti seal nende kodukandis maailma parima hariduse.

7. Toetame Eesti kultuuri ja elurikkuse ühe osa – vanade kohalike tõugude ja sortide säilitamist ja kasvatamist.

8. Toetame Eestile omaste kultuurmaastike ja taluarhitektuuri kaitset ja säilimist. Toetame nõuannetega ja rahaliselt taluomanikke oma talu audentsel taastamisel ja sobitamisel maastikku.

9. Edendame loodus- ja kultuuriturismi.

10. Väärtustame laulu- ja tantsupidude traditsiooni ja tagame selle kestmise Eesti rahvuskultuuri olulise osana. Toetame terviklikult UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupeo protsessi. Jätkame ja laiendame liikumise järjepidevuse hoidmiseks kooride, rahvatantsurühmade, orkestrite ja rahvamuusika kollektiivide juhtide palgatoetust.

11. Reguleerime põliskultuuridest pärinevate psühhedeelsete loodussaaduste rituaalse kasutuse – potentsiaalselt positiivse sotsiaal-kultuurilise mõjuga kombestiku, mis on viimastel aastakümnetel levinud Euroopasse ja üle maailma.

12. Arendame kultuurilist läbikäimist ja kultuurivahetust kogu maailmaga. Globaliseeruvas maailmas pöörame erilist tähelepanu Eesti põlisrahvastele ja meie sugulasrahvastele, sest kultuuriline mitmekesisus on vajalik jätkusuutlikuks arenguks. Väärtustame kultuurilist ja bioloogilist mitmekesisust ühtse mõtestatud tervikuna.

13. Koostöös kohalike kogukondadega, arvestades neist igaühe vajadusi, aitame siduda kohaliku eripära ja kultuuripärandit senisest enam piirkondade turundamise ja turismiarendusega. Väärtustame juhtumipõhiselt maa- ja rannarahva ajalooliste tegevusaladega seotud kultuuripärimusi, väärtusi, traditsioone, elulaade, taluarhitektuuri, toidukultuuri jms nii Eesti kui ka rahvusvahelise kultuurilise mitmekesisuse elava osana.

14. Toetame hõimurahvaste ja Eesti organisatsioonide ühisalgatusi, loovisikute vahetusprogrammide, kultuurisündmuste ja koolituste läbiviimist ning ühise kultuurimälu uurimist ja vahendamist.

5.2. põlisrahvad

1. Eestimaal elavad põlisrahvad ja hõimud (näiteks setud) on üks osa laiemast Eestimaa pärandkultuurist. Põlisrahvaste keeled ja kultuurid globaliseeruvas ja digitaliseeruvas maailmas vajavad suuremat riikliku kaitset, hoidmist, säilitamist ja arendamist.

2. Mitmekesisus ja mitmekihilisus kultuuris on suur rikkus, mis vajab hoidmist ja arendamist. Põlisrahvad on kohandunud kohaliku loodusega. Põlisrahvad hoiavad üle 80 protsendi maailma elurikkusest.

3. Tunnustame põlisrahvaid Eestis, kes end põlisrahvana määratlevad ja kellel on usaldusväärne esindusinstitutsioon (näiteks Seto Kongress).

4. Pooldame põliskeeltele ja keelemurretele suuremat riikliku tuge ja suuremat kasutamist avalikus ruumis.

5. Tunnustame võru ja setu keelt Eestis omaette põliskeeltena, lõpetades nende kohtlemine murdekeele või piirkondliku erikujuna.

6. Teadvustame, et globaliseeruvas maailmas on paljud (põlis)kultuurid tarbimisühiskonna poolt ohustatud – parandamaks nende väljavaateid, on vaja arendada üleilmset koostööd nende vahel.

5.3. kultuur ja loovus ühiskonnas

1. Aitame kaasa loovuse kui võtmepädevuse arendamisele ja rakendamisele kõikides eluvaldkondades. Eesti ja kogu maailma jaoks on järjest olulisem osata probleeme lahendada ja kriitiliselt mõelda, mis mõlemad eeldavad loovust kui pädevust.

2. Arendame loomemajandust. Selleks aitame loomeettevõtetel luua tihedaimaid kontakte teiste valdkondadega ja teiste loomeettevõtetega. Kontaktide loomine aitab kaasata loomeinimesi kui spetsialiste riiklikku teadus- ja arendustegevustesse. Pooldame loomeinkubaatorite loomist ja käimas hoidmist.

3. Edendame Eesti kultuuri uurimis- ja teadustöö, sh loovuurimuse võimalusi.

4. Tagame igale lapsele ja noorele juurdepääsu mitmekülgsele ja kvaliteetsele kultuurile nii tegija kui ka osasaajana. Osalemine kultuuris peab olema võimalik sõltumata elukohast, erivajadustest, keeleoskusest, majanduslikest võimalustest või muudest tingimustest.

5. Seame sisse Noorte Kultuuripassi, mille väärtus on vähemalt 400 eurot igale 18-aastaseks saanud noorele, kes võib toetust kasutada kuni 21-aastaseks saamiseni erinevate kultuuriürituste ja teenuste tarbimiseks, raamatute ostmiseks Eestis.

6. Toetame rahvaraamatukogude tegevust keele ja kultuuri säilitajate ja kandjatena. Aitame igati kaasa, et maapiirkonna raamatukogust saaks koos kooliga veelgi olulisem rahva kooskäimise koht ja kogukonna ühendaja. Toetame kooliraamatukogusid kaasaegse kirjanduse hankimisel. Toetame raamatukogude juurde ööpäevaringsete iseteeninduslahenduste võimaluste loomist (laenutuskapid ja teised iseteenindusseadmed).

7. Laenutushüvitisi autoritele (kirjanikud ja raamatukunstnikud) tuleb tõsta, õiglane laenutustasu on vähemalt 30 senti laenutuskorra eest. Kooliraamatukogude laenutused (vähemalt ilukirjanduse fond) tuleb laenutushüvitise arvutamisel sisse arvestada.

8. Eesti keele, kultuuri ja väärtusruumi kestmiseks ja arendamiseks peavad kultuurisektori töötasud olema konkurentsivõimelised.

9. Toetame loomeliitude kampaaniat “Ravikindlustus kõigile!” Meile on oluline Eestis elavatele inimestele sotsiaalsete tagatiste tagamine. Tagatud ravikindlustus loob paremad tingimused ka näiteks ettevõtluse alustamiseks.

10. Loovisikupalga saajate ringi laiendamine. Loovisikupalk peab olema ette nähtud mitte üksnes kunstnikele ja kirjanikele, vaid ka heliloojatele ja aktivistidele. Kuni pole kehtestatud kõiki kodanikke hõlmavat kodanikupalka, aitab loovisikupalk lahendada vabakutseliste loovisikute tasustamise ja sotsiaalsete garantiide probleeme ning liikuda kogu valdkonnas töö õiglase tasustamise suunas.

11. Näitusetasude avaliku taotlusvooru loomine ministeeriumi poolt. Avalik taotlusvoor aitaks lahendada aktiivselt näitustel osalevate vabakutseliste loovisikute tasustamise ja sotsiaalsete garantiide kitsaskohti. Ühtlasi aitaks meede teatud määral leevendada kunstiasutuste eelarveprobleeme ja looks võimaluse taotleda sihtotstarbelist toetust kunstnikutasudeks.

12. Viime näituse- ja kunstiasutuste tegevustoetused Kultuurkapitali ridadelt riigieelarvesse.

13. Kujundame kvaliteetset avalikku ruumi ja elukeskkonda. Ruumi kujundavate hangete puhul rakendatakse väärtuspõhist mudelit, mille eesmärgiks on elukeskkonna kõrge kvaliteet ning keskkonnaeesmärkide saavutamise toetamine. Ruumipoliitika on kooskõlas kliimaneutraalsuse ja elurikkuse eesmärkidega ning toetab kliimamuutuste mõjuga kohanemist. Arvestame ligipääsetavusega.

14. Muinsuskaitse peab olema omaniku initsiatiivi toetav ja hariv. Toetame restaureerimisalast haridust.

15. Kaasajastame autorikaitse seadust, viies selle vastavusse elektroonilise meedia arengutasemega, arvestades sõnalise ja visuaalse ning heliloomingu lihtsat paljundatavust tänapäeval ning vajadust reguleerida vahendajate kasumeid kunstiloojate õiglaseks tasustamiseks.

16. Tõstame autoriõigustega seotud võimaluste ja kohustuste alast teadlikkust, pidades silmas teoste loojaid, kasutajaid ja vahendajaid, ning toetame võimalusel uute tehnoloogiate arendamist loovisikute tööpanuse arvestamiseks, esiletõstmiseks ja hüvitamiseks rahvusvahelises digimajanduses.

17. Tagame ligipääsu kultuurile kogu inimese elukaare ulatuses. Edendame põlvkondadevahelist kultuurikorraldust. Arvestame eakate ja puuetega inimeste vajadustega kultuuriteenuste pakkumisel ning füüsilise ja digitaalse keskkonna arendamisel.

18. Tõstame kultuuriasutuste ja -korraldajate teadlikkust kaasava disaini põhimõtete rakendamisest ligipääsetavuse suurendamisel ning arvestame kultuuriteenuste pakkumisel erivajadustega inimeste heaoluga kogu kasutajateekonna ulatuses, sh abivahendite võimaldamisel, rehabilitatsiooni- ja tugiteenuste ning infoteenuste pakkumisel.

19. Juurutame keskkonnateadliku kultuurikorralduse põhimõtteid ja toetame kultuurivaldkonnas rohepöörde eesmärkide saavutamist, eesmärgiga vähendada kultuurivaldkonna keskkonnamõju. Arendame kestlikke toimemudeleid, soodustame kliimasõbralike lahenduste väljatöötamist, rakendame ringmajanduse ja -disaini põhimõtteid, kaasajastame kultuuritaristut ning soodustame kultuuriväärtuslike hoonete kasutuselevõttu ja vastupidavust kliimamuutuste mõjule, samuti lähtume kultuurmaastike kujundamisel põhimõttest hoida ja luua elurikkust.

20. Teadvustame kultuuri rolli riigi turvalisuse tagamisel ning demokraatia tugevdamisel. Kultuur on oluline osa riigikaitse laiast käsitlusest ja positiivse väliskuvandi loomisest. Inimeste kultuurielus osalemine tõstab elanike silmis riigi usaldusväärsust ja tugevdab ühistel demokraatlikel väärtustel põhinevat ühiskonda.

5.4. eesti keele kaitse

1. Soovime eesti keelt riigikeelena tähtsustada.

2. Toetame meetmeid, mille eesmärk on ohjeldada inglise keele eelistamist ja põlgust eestikeelsuse suhtes nii avalikus ruumis, veebikeskkonnas kui ka mujal.

6. Tervishoid

Eestimaa Roheliste keskseks eesmärgiks on rohkem tervelt elatud aastaid ning õnne- ja kindlustunde kasv. Me hoolitseme selle eest, et kõigil oleks ravikindlustus ning et inimesed pääseks mõistliku aja jooksul arsti juurde. Meie elukeskkond peab kiiresti vabanema tervist ohustavate ainete koormusest. Halb tervis langetab Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) 6–15% ja tekitab vaesust. Hea tervis on heaolu kasvu eeltingimus.

1. Paneme vähi taanduma! Kõigile suurema vähiriskiga inimestele võimaldame teha 50 erineva vähi väga varajase avastamise veretesti riigi raha eest. Varajane avastamine ja kiire ravi alustamine aitab vähki võita!

2. Seame eesmärgiks, et aastaks 2025 on kõigil kodanikel võimalus olla ravikindlustatud sõltumata nende tööhõivest ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast.

3. Paneme liigse kehakaalu taanduma! Aitame kõigil, kes on võtnud nõuks oma diabeedi ja südamehaiguste, vähi ning teiste haiguste ning raskete terviseseisundite ohtu vähendada, kasutada vajadusel ja lisaks teistele võimalustele ka kaasaegseid tõhusaid kaalu alandavaid ravimeid.

4. Tõstame tervishoiu eelarve arenenud riikidele omase 9%ni SKPst. Toetame ressursitasude, riiklikke sihtotstarbeliste investeeringute (nn karbi- ehk betooniraha) ja kodanikupalga osa suunamist tervishoidu. Lisaraha peaks eelkõige minema ennetusse, et lisada tervelt elatud aastaid, esmatasandile ehk perearstidele, teadustulemuste kiiremasse rakendamisse ja taastus- ning järelravisse, et arstide heast tööst võimalikult palju kasu oleks. Teeme tervishoiutaristule sihtotstarbelise taastuvenergia tootmise ja salvestuslahenduste programmi energiajulgeoleku suurendamiseks.

5. Vabastame ettevõtete kulutused haiguste ennetusele, tervishoiule (sh ravi ja ravimid), taastusravile, hambaravile ning hooldusravile nn erisoodustusmaksust, et ettevõtted saaksid hoolitseda oma töötajate ja nende lähedaste tervise eest parimal võimalikul moel. See toob tervishoidu lisaraha, vähendab haiguspäevi ja töötajate stressi ning vabastab ettevõtted ebaõiglasest ning mittevajalikust karistuslikust maksust.

6. Ettevõtete kulutused töötajate jalgrattakasutuse tõstmiseks – autokasutuse asemel – teeme samuti maksuvabaks.

7. Leiame lisarahastust väiksemate linnade hästi toimivate meditsiiniteenuste püsimiseks ning uute ravivõimaluste pakkumiseks (näiteks keemiaravi) haiglates üle Eesti, kui tehnoloogia seda võimaldab. Väljaspool Tallinna ja Tartut töötavatele perearstidele on vaja välja töötada tööd hõlbustavate, piiranguid ja arsti läbipõlemisohtu vähendavate ja nende patsientidele paremat ligipääsu võimaldavate meetmete pakett.

8. Perearstil peab olema võimalus inimese tervist põhjalikult uurida ilma, et ta peaks muretsema liigsete kulutuste pärast – seetõttu tuleb uuringufondi suurendada. E-konsultatsiooni võimalused peavad laienema kõikidele erialadele ja kõigile Haigekassa lepingupartneritele, et lahendada võimalikult palju küsimusi esmatasandil.

9. Seome ennetuse, ravi, taastusravi ning hoolduse funktsioonid üheks tervikuks, et kalli ja hea ravitöö tulemus oleks parim.

10. Meditsiini IT-lahendused on vaja kaasajastada ja teha need kõigile kasutajale mugavamaks – IT-lahendused peavad andma kiire ülevaate inimese EMO külastustest, ravimite väljaostmisest, kõikidest uuringutest, sõeluuringute võimalustest ja läbimisest nii inimesele endale kui teda ravivatele arstidele.

11. Õdede iseseisevat tööd tuleb soodustada kõikides meditsiinivaldkondades. Tagatud peab olema õe pädevuse laienemine nii iseseisvate vastuvõttude kui ka retseptide, saatekirjade, tõendite ja töövõimetuslehtede väljastamisel.

12. Ravijärjekordade lühendamiseks tuleb lisaks üleriigilisele e-registratuurile tõsta tervishoiukulutuste osakaalu, tagada arstide-õdede järelkasv, parandada perearstide rahastust, laiendada e-konsultatsioonide võimalusi ja pikendada arstikeskuste vastuvõtuaegu, reguleerides õdede ja perearstide külastusaegade katvust. Lisaks peaks eriarsti juurde mitteilmumisel rakendama topeltvisiiditasusid, vältimaks olukordi, kus spetsialistide aega ei kasutata otstarbekohaselt.

13. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkond peavad olema lõimitud juba enne probleemide teket – Eesti peab jätkama Maailmapanga poolt alustatud mitme kroonilise haigusega inimeste personaalse jälgimise programmi ja tegelema tervisemurede lahendamisega enne tüsistuste väljakujunemist.

14. Jälgime, et riiklik vaimse tervise poliitika saaks selged kaasaegsed tegevuskavad ja finantseerimise ning riik võimaldaks arstidel kasutada kõige kaasaegsemaid ravivõimalusi. Pakume õpetajatele, lasteaiakasvatajatele ja treeneritele vaimse tervise esmaabi koolitusi. Lasteaedade ja koolide jaoks töötame välja sotsiaalsete-emotionaalsete oskuste treeningumetoodikad.

15. Suurendame vaimse tervise abi esmatasandi kättesaadavust koolides koolipsühholoogide ja teiste tugispetsialistide arvu suurendamise läbi. Kõigile lastele peaks olema tagatud tasuta psühholoogi ning psühhiaatri abi. Toetame vaimsele tervisele keskenduvate teemade osakaalu suurendamist õppeprogrammides. Tagame värsketele psühholoogia eriala lõpetajatele õpingutejärgne rahastatud kutseaasta, toetamaks sisenemist tööturule.

16. Uued ja tõhusad ravimid peavad kiiremini jõudma soodusravimite nimekirja ja kasutusse – vähendame patsiendi omaosalustasu ravimite eest.

17. Käivitame suutervise programmi, mille rahastus on piisav, et oleks tagatud tõhus ennetus, igeme- ja hambapõletike jm ohtlike hambahaiguste ravi. Väljaravimata kroonilised põletikud suus ja kurgus on immuunsüsteemi koormavad ning neist saavad alguse muud põletikud ja autoimmuuntõved, mille ravi on väga kallis.

18. Vähendame arstide-õdede soovi Eestist lahkuda tervishoiuteenuste ekspordi abil – teiste riikide patsiendid saavad Eestis ravi ja hooldust ning nende makstud raviraha jääb Eestisse.

19. Anname inimestele võimaluse koguda raviraha isiklikku maksuvabasse fondi.

20. Loome perearstidele ja patsientidele eksperimentaalse vabatahtliku terviselepingute süsteemi, millega patsient kohustub täitma kokkulepitud tervisekava ning saab kava täitmisel soodustusi isiklikuks terviseedenduseks. Selline süsteem annab lisamotivatsiooni, et seista hea oma tervise eest.

21. Vaatame üle puuduliku töövõimereformi, kaasates erivajadustega inimesi ja erialaspetsialiste – arste, sotsiaaltöötajaid ja psühholooge.

22. Vähendame tervisliku mahetoidu käibemaksu ja sotsiaalselt vastutustundlike ettevõtete sotsiaalmaksukoormust.

23. Toetame täisväärtusliku taimetoidu kättesaadavamaks tegemist ja seisame Eesti riiklike toitumissoovituste kaasajastamise eest nii, et need käsitleksid ka täisväärtuslikku taimset toitumist. Teeme riigiasutustes ja avalikku sektorit teenindavate toitlustusasutuste menüüdes täisväärtusliku taimse toidu pakkumise ühe alternatiivina kohustuslikuks.

24. Pakume avalikest vahenditest toetatud üritustel tervislikku ja kvaliteetset taimetoitu, eelistades kohalikku ja kõrvale pakkudes võimalusel alati ka kraanivett.

25. Viime tervisliku ja kodumaise mahetoidu nii lasteaedade kui ka koolide menüüdesse. Tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste, tööharjumuste ning koostöövaimu kujundamine peab algama juba lasteaias. Kogukonnaaedade rajamine, õues ja looduses liikumise harjumuse kujundamine annab tervislike harjumuste kujunemisele hea aluse.

26. Toit, mida hoolekandeasutustes serveeritakse, peab olema toitev, jätkusuutlikult toodetud ning kohalikel toorainetel põhinev.

27. Reguleerime e-sigarettide, suitsuvaba kuumutatavat tubakat ja nikotiini sisaldavate vedelike kaubanduse ja aktsiisiga maksustamise, arvestades rahvatervise parandamise ja kahjude vähendamise eesmärke ning liikudes tubakavaba Eesti suunas.

28. Keskendume narkopoliitikas kahjude vähendamise pragmaatilisele ja teaduspõhisele poliitikale ning sõltuvuse ennetusele ja ravile. Narkokuritegevuse vähendamiseks ja sõltlaste kui haigetega tegelemiseks kasutame Šveitsi vastavate kliinikute ja teisi kahjude vähendamise kogemusi üle maailma.

29. Töötame välja kaasaegsed kanepi kasvatamist, eksporti, töötlemist, müüki ja maksustamist puudutavad riigi regulatsioonid sarnaselt tubaka, alkoholi ja ravimituru regulatsioonidele. Meditsiiniline kanep ja neist tehtud ravimid peaksid olema retsepti alusel arstidele ja patsientidele kättesaadavad nagu tavalised retseptiravimidki.

30. Oleme mittemeditsiinilise kanepi riikliku reguleerimise ning alkoholile ja tubakale sarnase maksustamise poolt, mis ühe olulise aspektina vähendab alaealiste, kui suurima riskirühma, kanepitarvitamisega seotud riske. Võtame eeskuju Kanadast.

31. Peame oluliseks töökoormuse ja tööstressi ning sellest lähtuvate vaimse tervise probleemide vähendamist ning ennetamist. Alandame sammhaaval tööajanormi 40 tunnilt 32 tunnile nädalas, luues nii eeldusi efektiivsemaks tööajakasutuseks, osaajaga töötamiseks ja töövõime tagamiseks pikemateks aastateks.

32. Arvestame linnaplaneerimisel linna kui ökosüsteemi põhimõtetega. Kaasaegsetel teadmistel põhinev planeerimine (sh 15-minuti-linna-kontseptsioon) on võtmeküsimuseks tervist soosiva, esteetilise, liikumakutsuva, turvalise, ökonoomse, kliimamuutuste suhtes kindlama ja mugava linnakeskkonna kujundamisel.

33. Tõstame liikluse ohutust ja teeme kõigi projektide ja planeeringute puhul kohustuslikuks tervise- ja turvalisusauditi. Toetame turvaliste, katusega ja laadijatega rattaparklate ehitamist autode parkimiskohtade ehitamise asemel. Kergliiklusteede võrgustikku tuleb oluliselt suurendada ja teede kvaliteet viia kooskõlla Euroopas valitseva tasemega.

34. Rattakasutuse lihtsustamiseks ja rattavarguste vähendamiseks loome riikliku vabatahtlikult ja lihtsalt toimiva rattaregistri. Koos IT- sektoriga töötame välja ka rataste märgistuse ja varastatud rataste jälitamise süsteemi.

35. Toetame liikumisaktiivsuse integreerimist igapäevaellu, et rahva tervis säiliks ja paraneks. Investeeringud spordirajatistesse peavad teenima võimalikult suure harrastajatehulga huve ning sporditaristu rajamise riikliku toetamise eeltingimuseks on kaasaegsed, energiaefektiivsed ning looduskeskkonda mitte reostavad projektid.

36. Seadustame elulõpujuhised, arendame leinatoetust ja alustame eutanaasia seadustamisega. Ajakirja The Lancet avaldatud nõuandeid järgides kutsume üles tasakaalustama suhtumist surma ja suremisse, eemale kitsast ja meditsiinilisest lähenemisest ning liikudes kaastundliku, suurema leinatoetusega kogukonnamudeli suunas, kus kogukonnad ja pered teevad surevate inimeste eest hoolitsemiseks koostööd tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenustega. Surma, suremise ja leinamise sotsiaalsete teguritega tuleb tegeleda, et võimaldada inimestel elada tervemat elu ja surra paremat surma.

37. Võtame vastu tõhusad seadused perevägivalla vastu. Kuriteo avalduse tagasivõtmine ohvri poolt ei tohi takistada kodus toime pandud kuritegude edasist uurimist.

38. Reformime alkoholi- ja uimastipoliitika. Sõltuvuskäitumise vähendamise võti on isiksuse areng, ülemäärase stressi vältimine, vaba aja mõttekas ja arendav sisustamine ning ühiskondlik sidusus. Sõltlastele on vaja tugigruppe, mitte nulltolerantsipoliitikast johtuvat häbimärgistamist. Teeme jõupingutusi uimastitest, alkoholist, tubakatoodetest, hasartmängudest jms sõltuvusse sattunud inimeste toimetulekuvõime ja staatuse taastamiseks, et nad saaksid elada kogukonna täisväärtuslike liikmetena. Hooliv ühiskond ei kanna maha ühtki oma liiget!

39. Lihtsustame teadvuse seisundit muutvate ainete, sh kanepisaaduste kasutamist teadusuuringutes ja ravis.

 

7. Sotsiaal- ja rahvastikupoliitika

Selleks, et inimene oleks valmis ja võimeline hoolitsema meie elukeskkonna ja planeedi tuleviku eest, on esmalt vaja tagada inimese enda heaolu.

Roheliste prioriteet on tingimusteta tagatud toimetulek (TTT) sünnist surmani. Praegune süsteem ei suuda pakkuda adekvaatset sotsiaalmajanduslikku kaitset üha suurenevale hulgale inimestele.

7.1. perehüvitised, elatisraha ja toetused

1. Väärtustame kõiki lapsi võrdselt ja tagame kõigile väärika toimetuleku. Lapsetoetuse suurus ei peaks sõltuma lapse sündimise järjekorrast.

2. Säilitame ühekordsed, elusündmustega seotud toetused (lapse sünd, kooliminek jne).

3. Anname neile, kes ei suuda elatist maksta, võimaluse tasuda elatisemakse riigile oma aja ja ühiskonnale vajaliku tööga. Riik teeb makse võlgniku eest, kuniks ta leiab elatise maksmiseks piisava sissetulekuga töökoha.

4. Eraldame omavalitsustele raha ja aitame välja töötada põhimõtted, kuidas lapsehoidmist kompenseerida nii, et laps oleks hoitud ja vanemad saaksid töötada. 1,5-aastane laps ei ole veel valmis terve pikka päeva olema lastehoius või -sõimes.

5. Haige lapse hooldamine ei tohi vähendada vanema sissetulekut. Hüvitame haige lapse hooldamist 1. päevast ja 100%-lt.

6. Käivitame eluasemeprogrammi, kus peredele pakutakse läbi omavalitsuste võimalust saada soodsal tingimusel kinnisvara väikeses linnas, alevis vöi alevikus. Toetame perede elamaasumist ääremaadele eluaseme remondi toetusrahaga, mis on kümnendik kinnisvara ostuhinnast ja omandi seisukorrast.

7. Toetame kõigile lastele tasuta lasteaiakohta ja lasteaiatoitu.

7.2. vanaduspension

1. Suurendame pensioni baasosa vaikimisi võrdseks planeeritava kodanikupalgaga.

2. Me ei tõsta pensioniiga.

3. Pension peab tagama vajadusel hooldekodukoha või koduhoolduse. Kõikidel peab olema tagatud võimalus väärikalt vananeda sõltumata sotsiaalmajanduslikust, perekondlikust vmt olukorrast.

4. Vanaduspensioni tõus peab olema peab olema kõigile võrdne. Kui suurendada pensionit 100 eurot, siis pension tõuseb kõigil 100 eurot.

7.3. toetused

1. Suurendame puuetega inimeste toetusi aastaks 2026 kaks korda. Toetuse vastu ei saa pöörata sissenõudeid ja see ei vähene kui inimesel tekib töine tulu.

2. Töövõimetoetus, puudetoetus, toitjakaotuspension ja omastehooldajate tasu tõus tuleb siduda iga-aastase indekseerimisega.

3. Reformime töötuskindlustuse süsteemi viisil, et see haaraks kõiki töötamise vorme ja oleks solidaarne kõigi ühiskonnagruppide vahel ja annaks piisava töötuskindlustuskaitse vähemalt 80 protsendile kõigist töötegijatest lähtudes töötegija laiendatud mõistest.

4. Taotleme jätkuvalt töötuskindlustuse hüvitise määra suurendamist 70% ja 50% tasemele, võimaldades sellega töötutele piisava ajavaru kvalifikatsioonile ja oskustele vastava samaväärse või parema töö leidmisel.

5. Jätkame ennetavate ja töötusega seotud koolitusmeetmete arendamist ja keskendume osalusmäära tõstmisele eriti keskmise ja madalama oskuste tasemega töötegijate grupis.

6. Suurendame töötukassa võimekust adekvaatse karjäärinõu ning töö- ja koolitusvõimaluste pakkumisel. Kasutame kaasaegseid IT-tehnoloogiaid klientide nõustamisel, teenustele suunamisel ja õpivõimaluste mitmekesistamisel.

7. Pakume terviklikku karjäärivahetusprogrammi arvestusega vähemalt üks toetatud karjäärivahetus tööelu jooksul.

8. Toetameka Euroopa Sotsiaalharta ratifitseerimist täies mahus.

9. Inimeste vajadused elupaiga, söögi ja turvalisuse osas peavad olema inimesele riiklikult tagatud.

7.4. kodanikupalk

Teeme Eestist esimese riigi maailmas, kus kehtib kodanikupalk ehk tingimusteta põhisissetulek.

Suhtelises vaesuses elavate inimeste hulk on 2020 ja 2021 võrdluses 2,2% tõusnud – täna elab Eestis suhtelises vaesuses 22,8% Eestis elavatest inimestest, sh pea iga teine pensionär.

Gini koefitsient ehk ebavõrdsuse määramise indeks on Eestis püsinud juba aastaid Euroopa Liidu ning OECD riikide ühe kõrgeimana, mis omakorda tekitab ebavõrdsuse võimalustes ning üha suureneva kihistumise erinevate ühiskonnagruppide vahel.

Üha vananev elanikkond ja töökohtade automatiseerimine tähendavad, et kulutused sotsiaalsele kaitsele suurenevad lähiaastatel veelgi. COVID-19 pandeemia näitas ilmekalt, et ühiskonda võivad tabada kriisid, kus mitmed majandussektorid on sunnitud oma tavapärase töö määramata ajaks seiskama. Seetõttu on inimeste toimetuleku tingimusteta tagamine kogu sotsiaalse kaitse süsteemi ainuvõimalik tulevik. EER on veendunud, et praegune süsteem ei ole jätkusuutlik.

Selleks alustame aastast 2025 vähemalt kaks aastat kestva kodanikupalga pilootprogrammiga, mille läbiviimise võimalikud stsenaariumid on järgmised:

a)  hõlmab vähemalt 2000 kodanikku erinevatest sissetuleku- ning sotsiaalsetest gruppidest. Kõik pilootprogrammis osalejad valitakse välja juhuslikult

b)  hõlmab tervikuna Hiiumaad ja Saaremaad nende geograafilise eripära tõttu võrreldes ülejäänud Eestiga.

c)  hõlmab väikseimate sissetulekutega inimesi ja perekondi.

Kodanikupalk:

  • tagab kõigile kodanikele võrdse(ma)d võimalused oma isikuvabaduste realiseerimiseks;
  • võimestab üksikisikut nii perekonnas kui ka tööturul, andes talle majandusliku sõltumatuse teistest inimestest ning võrdväärse positsiooni tööandjaga;
  • kaotab absoluutse vaesuse ning hirmu vaesusesse langemise ees;
  • tagab elementaarse majandusliku turvavõrgu kõigile sõltumata olukorrast, sest ootamatuste eest pole keegi kaitsnud;
  • soosib loomulikku iivet, andes peredele kindlustunde saamaks just nii palju lapsi kui nad tegelikult soovivad;
  • julgustab inimeste ettevõtluse teele asumist ja karjääripöördeid, kuna kaotab olulisi riske;
  • tagab stabiilse tulubaasi (tarbijaskonna) igapäevaselt hädavajalikke tooteid ja teenuseid pakkuvatele majandussektoritele;
  • vabastab tööandjad kohustusest maksta kriiside ajal ajutiselt koju saadetud töötajale töötasu ning vabastab ka riigi kohustusest hüvitada nende tööjõukulusid;
  • vähendab radikaalselt praegust sotsiaaltoetustega seotud bürokraatiat ning ametnike arvu
  • võimaldab loobuda paljudest regulatsioonidest, kuna need muutuvad tarbetuks;
  • suurendab maal ning väikeasulates elavate inimeste majanduslikku kindlustunnet;
  • vähendab (pea)linnastumist ning soodustab (kohalikku) ettevõtlust;
  • on lihtne, selge ja läbipaistev ning säilitab inimväärikuse sõltumata olukorrast.

1. Vältimaks tulude jaotumise ebavõrdsuse suurenemist tootmise ja teeninduse automatiseerimise tõttu, pooldame üle Euroopa Liidu „robotite sotsiaalmaksu“ ja kodanikupalga sisseseadmist, selmet soosida inimtöötaja “võidujooksu” tootmis- ja teenindusrobotitega järjest madalama ühikupalga eest, mis tähendab pikemas perspektiivis kindlat kaotust ja vaesumist “Robotite sotsiaalmaks” on mõõdukas maks automatiseerimiselt, mille suurus ei muuda automatiseerimist mõttetuks, aga pidurdab rikkuse koondumist väheste kätte ja annab vajaliku ressursi kodanikupalga maksmiseks.

2. Alustame ettevalmistusi kodanikupalga kui tingimusteta põhisissetuleku kasutuselevõtuks Eestis. Selleks: selgitamaks välja kodanikupalga rakendamise parima võimaliku mudeli viime läbi pilootprojekti kestvusega vähemalt kaks aastat ning vähemalt 2000 juhuslikult valitud katseisikuga (kõigist sotsiaalsetest rühmadest või üksnes madalama sissetulekuga perekondadest) ja/või hõlmates tervikuna mõnda kindlalt piiritletud territooriumi (näiteks Hiiumaa ja Saaremaa).

3. Igale katseisikule sõltumata tema vanusest makstakse pilootprogrammi jooksul kodanikupalka summas, mis võrdub vähemalt keskmiste standardkulutustega lapse kohta kuus (kahekordse hetkel kehtiva elatisraha baasmääraga, mida iga-aastaselt indekseeritakse). Kuni aprillini 2023 on see 418,40 eurot kuus, pärast seda eeldatavasti suurusjärgus 500 eurot.

4. Pärast pilootprogrammi põhjalikku analüüsi ning eeldusel, et programm osutus edukaks, näevad rohelised järgmise sammuna kodanikupalga järk-järgulist kehtestamist kõikidele Eesti Vabariigi kodanikele ning pikaajalise elamisloa omanikele aastast 2028.

5. Juhul, kui järjekordne kriis sunnib ühiskonna lukku panema, rakendame pilootprojekti erakorraliselt kogu elanikkonnale.

6. Kodanikupalga katteallikaks on valdavas osas senine sotsiaalkaitsesüsteem, mis paraku ei suuda pakkuda adekvaatset sotsiaalmajanduslikku kaitset, sealhulgas luua soodsaid tingimusi loomuliku iibe tõusuks taastetasemele.

7. Sõltumata pilootprogrammist alustame sotsiaalse kaitse reformi peretoetuste ja elatise süsteemi lihtsustamisest.

7.5. teenused ja töötamine

1. Suuname asendusteenistujad vanematele inimestele appi, seal hulgas internetiteenuseid õpetama.

2. Suurendame vaimse tervise abi esmatasandi kättesaadavust koolides koolipsühholoogide ja teiste tugispetsialistide arvu suurendamise läbi. Kõigile lastele peaks olema tagatud tasuta psühholoogi ning psühhiaatri abi. Toetame vaimsele tervisele keskenduvate teemade osakaalu suurendamist õppeprogrammides. Tagame värsketele psühholoogia eriala lõpetajatele õpingutejärgne rahastatud kutseaasta, toetamaks sisenemist tööturule.

3. Teeme koostööd omastehoolduskindlustuse loomiseks tingimusel, et selles osalevad kõik täisealised isikud solidaarselt. Sotsiaalhoolekande kvaliteedi tagamiseks reguleerime ja täpsustame seadustes kvalifikatsiooninõuded sotsiaaltöötajatele spetsiifiliste kutsealade ja -nimetuste lõikes.

4. Eakate probleem on üksildustunne ja sotsiaalne isoleeritus, mis tekitab palju terviseprobleeme. Soosime uut tüüpi, oma privaatset ja ühiste tegevuste ruumi pakkuvate seenior- ja hooldekodude rajamist, kuhu eakas saab kaasa võtta ka endale kõige olulisemad asjad (mööbli, raamatud, kodulooma).

5. Soosime ka põlvkondadevahelist suhtlust – ühiseid tegevusi lasteaia- või koolilastega; tudengikorterite ehitamist koos eakatekoduga jne.

6. Toetame koduhooldust ja eluruumide kohaldamist, mis võimaldab eakal või puudega inimesel võimalikult hästi ja kaua omas kodus hakkama saada ning vähendab lähedaste hoolduskoormust.

7. Inimesel, kes ei saa või ei taha oma kodus elada, peab olema võimalus vastavalt oma soovidele valida erinevate eluaseme vormide vahel. Nendel, kes tahavad oma kodus elada, peab olema, vastavalt oma vajadustele, ligipääs koduhooldusteenusele, kus töötavad kompetentsed inimesed kellel on külastusteks piisavalt aega.

8. Teenuste pakkumine peab olema vajaduspõhine ning abi maht peab olema piisav, et võimaldada nii puudega inimesel kui tema hooldajal osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus, omada vaba aega tegelemaks füüsilise ja vaimse tervise hoidmisega, samuti teiste pereliikmetega koosolemisega.

9. Abi tuleb disainida moel, kus tuge vajavat inimest ei painutata teenuste raamidesse, vaid inimesele pakutakse neid komponente, mida tema ja pere vajavad. Toetame tööst põhjustatud haiguse hüvitise loomist vastavalt sotsiaalpartnerite kokkuleppele sooduspensionite reformimiseks.

10. Toetame töövõime hindamise lihtsustamist.

11. Hoolekande ja erihoolekande valdkond peavad olema läbipaistvad ja kontrollitavad.Toetame kohamaksumuse kujunemise süsteemi muutmist õiglaseks ja läbipaistvaks. Kindlustame valdkonna finantseerimise riigieelarvest vähemalt 1% tasemel sisemajanduse koguproduktist.

12. On aeg individuaalseks lähenemiseks nii ümberõppes kui sotsiaaltöös. Oleme ühiskonnana tugevad ja kindlad, kui igale inimesele – olgu ta vana või noor, puudega või mitte, on olemas Eesti elu edendav töökoht. Loome koos ettevõtjatega paindlikud võimalused enesetäienduseks ja uute oskuste omandamiseks juba enne töötuks jäämist, mitte pärast.

13. Parandame vangide ümberõpet. Rakendame kõik vangid tööle. Käsitleme vanglatööstust mitte kui kasumit taotlevat ettevõtet, vaid kui kasvatusasutust. Pakume vangidele laialdasi võimalusi (ümber)õppeks.

7.6. ränne ja integratsioon

1. Keegi ei tohi jääda kodumaal võõraks. Tagame väljarännanud inimestele tagasipöördumiseks ladusa bürokraatia. Heaks integratsiooniks on vaja tagada ümberõppe võimalused, perearst, lasteaia- ja koolikoht ja muu vajaminev.

2. Pooldame topeltkodakondsust Euroopa Liidu ja Euroopa Majandusühenduse kodanikele, ka teiste riikidele kodanikele riikidevahelise kokkuleppe alusel.

7.7. inimõigused

Rohelised väärtustavad inimõigusi ja laiemalt kogu elava eluõigusi planeedil Maa.

Lähtume ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioonist ja Euroopa Inimõiguste Hartast. Me väärtustame inimese õigusi olenemata vanusest, rassist, soost, rahvusest jne. Peame oluliseks inimõiguste olukorda jälgida ja kaitsta, nii Eestis kui mujal maailmas.

Me väärtustame ühiskonnas arvamuste paljusust ja sõnavabadust, kui see on argumenteeritud, teisi kaasinimesi austav ja nende eneseväärikust austav. Vaba ja mitmekesine, alternatiivide paljususega Eesti on meie ideaaliks, kus kõik tunnevad end hästi ja väärtuslikuna.

Rohelised soovivad luua ühiskonna, kus kõik inimesed tunnevad, et neid austatakse ja väärtustatakse, olenemata erivajadusest, rahvusest, sooidentiteedist või orientatsioonist, elukutsest. Võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise eest kaitse tagamiseks taotleme võrdse kohtlemise seaduse muutmist. Seadust tuleb muuta ning viia see vastavusse nii EV Põhiseadusega kui ka rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustustega.

 

1. Anname õiguskantslerile juurde põhiseaduslikke õigusi ja vastutust seismaks riigis inimõiguste olukorra kontrolli ja parandamise eest.

2. Toetame sotsiaalset võimekust, koostöövõimet, võrdõiguslikkust, sh soolist ja palgalist võrdõiguslikkust ja terveid töösuhteid. Väärtuskultuuri arendame positiivsete eluviiside edendamisega, demokraatliku avalikkuse ja tasakaaluka poliitilise ja arutelukultuuri soodustamisega, samuti sallimatuse ja tõrjutuse vähendamisega. Loome head võimalused saada abi ja nõustamist halva kohtlemise korral. Arendame ühiskonna võimet mitmekesisust positiivses võtmes siduda, taunime konflikte õhutavaid avalikke väljaütlemisi ja vaenukõnet.

3. Kõikidel inimestel Eestis peab olema õigus elada just sellist elu, mida nad tahavad ning teha oma elu puudutavaid otsuseid. Toetame inimest õigust otsustada ise, kas ja missugust peret nad soovivad luua.

4. Kaitseme õigust abordile olenemata ravikindlustuse olemasolust. Samuti toetame inimeste õigust lasta end soovi korral steriliseerida, sidumata seda õigust laste arvu ja patsiendi vanusega.

5. Muudame karistusseadustikku selliselt, et igasugune nõusolekuta seksuaalakt on kuritegu, nagu see on sätestatud ka Eesti ratifitseeritud Istanbuli konventsioonis (Artikkel 36 lõige 2). Teisisõnu tuleks muuta karistusseadustiku vastavaid paragrahve (§141, §1411 ja §143) selliselt, et vägivald ja abitusseisundi ärakasutamine või sõltuvus toimepanijast oleksid edaspidi raskendavad asjaolud, mitte kohustuslikud kriteeriumid.

6. Lisaks oleks vaja suurendada politsei ja prokuratuuri ressursse seksuaalkuritegude uurimiseks ja koolitada seksuaalkuritegude spetsiifikas kõiki õigussüsteemi osapooli.

7. Toetame soomarkeri muutmise protsessi lihtsustamist ning mittebinaarse soomarkeri võimaldamist dokumentides. Toetame soolist üleminekut inimlikul ning austaval viisil, tagades psühholoogide ja psühhiaatrite parema ettevalmistuse hindamaks inimese võimet teha läbimõeldud otsus operatsiooni tegemiseks.

8. Pooldame sooneutraalset abielu ja selle sätestamist Perekonnaseaduses. Lähtuvalt usuvabadusest peab usuorganisatsioonidele jääma otsustusõigus seda pühitseda või mitte.

9. Nii nagu inimesel on õigus otsustada oma elu üle, peab tal olema õigus teha oma surma puudutavaid otsused. Toetame surma demedikaliseerimist ning eutanaasia seadustamist. Ükski inimene ei peaks surmale vastu minema üksi. Igal inimesel on õigus surra oma kodus.

10. Perevägivalla ohvrite toetamiseks jõustame tugikeskuste stabiilse rahastamise.

11. Tõstame ühiskonna ja tööandjate teadlikkust erivajadustega inimeste võimest tööturul osaleda ning toetustest, mis aitavad kaasa nende tööhõive suurenemisele. Seome erivajadustega inimeste hariduse paremini tööturu ootustega.

12. Varem pensionile saavate töökohtade nimekiri on pidevas muutumises. Reformime pensionikindlustuse süsteemi viisil, et see haaraks kõiki töötamise vorme ja oleks solidaarne kõigi ühiskonnagruppide vahel ning täidaks eesmärki tõsta keskmine pension sammaste koosmõjus vähemalt 55% tasemele keskmisest palgast.

13. Kõigil lastel on õigus elada vägivallavaba elu. Seisame selle eest, et väheneks lastevastane vägivald, seda nii peredes, lasteasutustes kui ka tänaval. Selleks vähendame piirkondlikke erinevusi ning investeerime järepidevalt tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna omavahelise koostöö tõhustamisse, et tagada laste tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet olenemata lapse elukohast ja nt hariduslike erivajaduste olemasolust. Suurendame lastevastase vägivalla ennetustegevuse ulatust, edendades positiivseid, vägivallatuid ja lapsi kaasavaid kasvatusmeetodeid. Tugevdame kiusamise eri vormide vastu võitlemise meetmeid, sh toetame koolitöötajate ja õpilaste mitmekesisusega toimetuleku ning konfliktilahendamise oskuste õpet.

14. Toetame Lastemajade tööd ja arendamist igas Eesti piirkonnas, et parendada laste vastase seksuaalvägivalla ennetustööd ning pakkuda lastele, kes on sattunud väärkohtlemise ohviks, parimat võimalikku tuge. Muudame kohustuslikuks seksuaalkasvatuse igas kooliastmes ning ka koolieelses lasteasutuses, et kasvaks pädevus end väärkohtlemise eest kaitsta ning ära tunda seksuaalsele väärkohtlemisele märke.

15. Igas kohalikus omavalitsuses peab olema piisavalt kõrge kompetentsiga lastekaitsetöötajad. Panustame lastekaitsetöötajate pädevuse arendamisse ning teaduspõhiste meetodite kasutamisesse laste õiguste tagamiseks. Suurendame inimõiguste (sh lapse õiguste), meediakirjaoskuse ja sotsiaalsete oskuste õpetamise mahtu erinevatel haridusastmetel ning lastega seotud ameti baas- ja täiendõppes. Anname lastele suurema õiguse olla ärakuulatud ning osaleda ühiskonna kujundamisel, edendame laste ja noorte osalemist ning kaasamist erinevates otsustusprotsessides ja -keskkondades. Toetame kohtunike, juristide ja advokaatide pädevuse tõstmist laste õiguste paremaks tagamiseks.

16. Toetame kogu ühiskonna, eeskätt avalike teenuste ligipääsetavust kõigile, olenemata nende erivajadusest. Investeerime terviklahendustesse füüsilise ligipääsetavuse tagamiseks nii eluruumidesse kui ka avalikesse hoonetesse, kaasates sihtgruppi aruteludesse parimate lahenduste leidmiseks.

17. Toetame inforuumi ligipääsetavust. Ligipääsetav peab olema ka sisuline ühiskonnas osalemine. Vabariigi Presidendi, peaministri ja Riigikogu esimehe kõned, pöördumised, erakorralised teated peavad olema kättesaadavad olenemata erivajadusest. Oluline teave peab olema saadav ka eesti viipekeeles, lihtsas keeles, kirjeldus- ja kirjutustõlgi abil ning loetav ekraanilugeriga. Muudame veebikeskkonnad ligipääsetavaks, mis aitab kaasa inimeste iseseisvusele ning toetab inimväärikust. Taastame viipekeele tõlkide koolitamise kõrghariduse tasemel. Kõik ERRi programmid ja kõik erakanalite vabalevis olevad programmid peavad olema varustatud erivajadusega inimeste tarbeks viipekeelega.

8. Põllumajandus

Eesti põllumajandus- ja toidusektoril on strateegiline tähtsus nii meie igapäevaelus, tervishoius, heaolus kui ka julgeoleku tagamisel.
Seisame selle eest, et meie söök ja jook oleksid kõigile taskukohased, tervislikud, toitainerikkad ning toodetud looduse suhtes vastutustundlikult. Seetõttu toetame mahedat ja taastavat põllumajandust. Roheliste ettepanekute rakendamine toob maapiirkondadesse tagasi nii hästi tasustatud töö kui väärika elu võimalused. Taastav põllumajandus loob ühiskonnale rikkusi läbi hoolivalt ja innovaatiliselt kestliku toidu jm. toorme kasvatamise.

Lõputute monokultuursete põldude, muruplatside ja parklate ehk kõrbete asemel vajame toitvat ja külluslik keskkonda!

8.1. toidu säästmine

Toidu raiskamine on toorme, tööjõu ja aja raiskamine, kahjustades nii kogu planeeti. Iga äravisatud toiduainepakiga ei lähe raisku mitte üksnes toit, vaid selle tootmiseks kulunud energia, vesi ning töötunnid.


1. Toetame lühikeste tarneahelate loomist, et vähendada toidu roiskumist teel olles.

2. Teeme Prantsusmaa näitel kauplustes realiseerimisaja ületanud toidusaadused tasuta kättesaadavaks ja keelame nende äraviskamise. Loome selgete majanduslike stiimulitega korra, mis vähendab toiduraiskamist kõigil etappidel alates põllust ja laudast kuni kaupluste ja toitlustusasutusteni.

3. Toitlustuskohtades müümata jäänud söömiskõlbuliku toidu realiseerimine peab toimuma paindlikult. Selle üleandmine lepingupartneritele peab ettevõtete ja restoranide töötajate jaoks olema lihtne ja ilma liigse bürokraatiata.

4. Söömiskõlbmatuks muutunud toit peab jõudma biojäätmete töötlusse – biogaasi tootmisesse ja kompostimisse ja seejärel väetisena tagasi toidutootmisesse.

8.2. ringmajandus ja taastav põllumajandus

1. Toitained peavad jõudma tagasi toidukasvatusse! Edendame biojäätmete liigiti kogumist ja ringmajandust, et väärtuslik bioväetis ei läheks raisku ja reostuseks vaid tagasi mulda ja toitu. Põllumajandus vajab igal aastal väetiste ehk toitainete näol sisendit ja korralikus jäätmemajanduses jõuavad orgaanilised ained tagasi mulda ja toitu, mitte prügilasse. Toitainete taaskasutamine aitab ka jäätmekäitluse eesmärke saavutada – biojäätmed on 56% Eesti olmeprügist ning need ringlusesse võttes suudame olmeprügi hulka üle poole võrra vähendada.

2. Eesti peab üle minema keskkonnasõbralikele põllumajanduspraktikatele – otsekülvile, täppisväetamisele, mineraalväetiste asendamisele orgaaniliste ja muude keskkonnasõbralike päritolu väetistega ning mulla elurikkust, toitainetesisaldust ja süsihappegaasi sidumise võimet oluliselt parandavatele tehnoloogiatele. Sellega parandame oma toidu- ja veejulgeolekut, ekspordivõimekust ja väliskaubandusbilanssi ning loomulikult ka inimeste tervist.

3. Toetame teadus- ja arendustööd mahepõllunduse vallas, pärandsortide kasvatamist ja nii innovaatiliste kui ka põliste praktikate rakendamist, sh meristeempaljunduse taaselustamist, vanade sortide kultiveerimist ja säilitamist, seemnejulgeoleku tagamist ja seemnemonopolide vältimist, komposti kasutamist, mineraalväetiste vajaduse vähendamist, bioloogiliste- ja haljasväetiste kasutamist, taimehaiguste- ja kahjuritõrjes bioloogiliste meetodite eelistamist, elurikkuse suurendamist.

4. Toetame energiasäästlikku toidutootmist kinnistes süsteemides.

5. Vähendame mahetoidu käibemaksumäära kohe 9 protsendini ja peale Euroopa Liiduga vastavate kokkulepete sõlmimist 5 protsendini.

6. Vähendame mahepõllumajanduse ja -loomakasvatuse lõive ja bürokraatiat. Nõuame põllumajandustoetuste ühtlustamist Euroopa Liidu sees, õiglaseid otsetoetusi ja ühise põllumajanduspoliitika muutmist keskkonnasõbralikuks, mahe- ja väiketootjaid eelistavaks.

7. ”Saastaja maksab” seisukoht peab jõustuma ka põllumajanduses. Tootmise keskkonnamõjusid, CO2 emiteerimist, leostumist ja reostust tuleb proportsionaalselt ka maksustada. See edendab ka abinõude kasutamist, et kahjusid vältida.

8. Seisame loomade heaolu ja õiguste eest. Loome loomade ja kalade heaolu kaitsvad seadused ning järelvalve.

9. Koolitoit peab olema mahe, taimsete valikutega ja võimalikult kohalik. Toit ja lapsed on elu alus, seega on vaja tagada, et õpilaste toidulaud oleks kaetud tervislikult ja keskkonnasõbralikult. Toetame haridusasutustes kohustusliku mahetoidu osakaalu rakendamist. Võtame suuna sellele, et kõigis laste- haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutustes pakutakse vaid mahetoitu.

10. Aitame kaasa väiksema jalajäljega taimse toidu osakaalu tõusule meie toidulaual. Toetame taimse toidu tootmist. Väldime tööstusliku loomapidamise mõju keskkonnale.

11. Teeme vegantoidu kättesaadavak sriigi- ja haridusasutustes (nt koolid, lasteaiad, haiglad,  hooldeasutused) neile, kes seda vajavad/soovivad.

12. Taastame kooliaiad. Kooliaia pidamine loob palju lõimitud õppe võimalusi – aias on võimalik õpetada keemiat, füüsikat, inseneriteadusi, disaini, aiandusteadmisi, matemaatikat, kehalist kasvatust, kunsti ja palju muudki. Kooliaedade sidumisel õppeprogrammiga on võimalik kasvatada inimesi, kes oskavad edasises elus ise endale toitu kasvatada ning seejuures süsteemselt mõelda. Lisaks annab see koolile värske, kohaliku ja maheda toidu sisendi, mis aitab kulusid vähendada.

13. Toetame linnaaedu ja kogukondlikke toidusüsteeme. Toetame toidusalude loomist oskusteabe ja planeeringutega, et tagada toiduga varustatus ka linnades ja inimeste kodude ümbruses. Sel moel saab suurendada ka asulate toidulist mitmekesisust, atraktiivsust ja elurikkust.

14. Toetame riiklikke suviseid toidu kasvatamise õppeprogramme, et inimesed saaksid tutvuda toidu kasvatamisega. Inimesed peavad saama toidu kasvatamise võimalust ja õpet, kuna see on suur osa meie isiklikust iseseisvusest ja ellujäämisoskustest.

15. Lihtsustame väiketootjatele kehtivaid regulatsioone.

16. Loome ulatusliku investeerimisabi ühistutele väiketootmise, hoiustamise ja turustamise toetamiseks meetmetega, mis on suunatud tööviljakuse tõstmiseks väiketootmises ning ühistulise tegevuse arendamiseks.

17. Vabastame mahetootmiseks ja oma tarbeks toidu tootmiseks kasutatava maa maksust.

9. Transport

Ainus tee transpordisektoris on fossiilkütuste oluline vähendamine. Näeme elektritranspordi kiire arendamise vajalikkust, mis peab käima läbi mitmete maksumuudatuste, unarusse jäetud ja valesti ülesehitatud laadimisvõrkude ümberehitamise, ning targa vooluvõrgu loomise.

    1. Toetame loodust ja raha säästva raudteevõrgu arendust. Rail Balticu projekti asemel tuleb kiirema raudtee arendus suunata olemasolevasse transpordikoridori, mis kulgeb Tallinna, Tartu ja Valga kaudu. Eesti vajab kogu olemasoleva raudteevõrgu parendamist.

2. Seoses muutunud geopoliitilise olukorraga Euroopas tuleb üle vaadata Rail Balticu projekti põhjendatus, koostada uus tasuvushinnang ja tervikprojekti keskkonnamõju hindamine.

3. Teostame uuringuid Tallinna ringraudtee ehituseks, et kaubarongide liiklus ja kaubajaamad Tallinnast välja viia ning parandada Tänassilma, Tallinna, Saue, Keila, Paldiski, Maardu ja teiste piirkondade elanike ühistranspordiühendusi. Selle tulemusel väheneb autode kasutusvajadus.

4. Taastame Haapsalu ja Pärnu raudteeühendused.

5. Teeme rahvusvahelist koostööd Tallinn-Helsingi raudteetunneli rajamiseks, mis annab meie majandusele, reisiliiklusele ja ühistranspordile uued arenguvõimalused.

6. Toetame eelkõige elektrirataste (ka kastirataste) ja elektriliste ühisõidukite soetamist. Selleks võimaldame toetusmeetmeid, mis tasandavad suuremaid soetuskulusid.

7. Viime kogu ühistranspordi taastuvatele energiaallikatele (elekter, biogaas, vesinik).

8. Tallinn – Tartu, Tallinn – Pärnu ja teised maanteed saavad vastavalt liikluskoormusele möödasõidurajad või muutsuunaga rajad ja suunad eraldavad barjäärid kokkupõrgete vältimiseks. See ratsionaalne, õnnetusi vältiv 2+1 lahendus on ennast tõestanud Rootsis ja Soomes.

9. Toetame ratta-kiirteede rajamist, kus tagatud turvaline katkematu ratturite liikumine.

10. On aeg saada mereäärsest riigist mereriigiks. Toome Eesti laevaomanike laevad tagasi Eesti lipu alla. Selleks viime lõpule merendusalase seadusandluse ja määrustiku kaasajastamise merendusalase seadusandluse ja määrustiku kaasajastamise, et valitseks õigusselgus ja vastuoludest vaba õigusruum.

11. Võtame suunaks null liiklussurma. Tehnoloogia abil saab ennetada liiklusõnnetusi. Võtame ulatuslikumalt kasutusele elektroonilised liiklusmärgid, 80 km/h kiirusepiirangu mõnedel asulavälistel teedel, ökoduktid, tarad ja tehnilised lahendused loomadega kokkupõrgete vältimiseks.

12. Lubame maanteedel liikuda pikematel autorongidel, nagu Soomes ja Rootsis.

13. Lubame ametnike autode hangetel ainult hübriid- või elektriautod.

14. Anname päästjatele rohkem õigusi valesti pargitud autode eemaldamiseks ja käitlemiseks, kui need segavad nende tööd.

15. Kehtestame nõude, et ka taksos lapse sõidutamisel peab olema turvahäll või turvatool. Takso tellimisel peab saama valida vastava varustusega takso.

16. Kiirendame elektri- ja vesinikutaristu ehitamist KredEx-i toetusel.

17. Loome seadustikku, mis annab õiguse omavalitsustele määrata alasid (Low Emission Zone), kus tohib liikuda vaid teatud emissiooniklassi sõidukitega ning kehtestada tiheda liiklusega linnakeskustes nn ummikumaksu – tasulise sissesõidu tipptundidel.

18. Jätkame lamellrehvide populariseerimist.

19. Lõpetame Transpordiameti poolt parkimist korraldavatele ettevõtetele parkijate andmete väljastamine leppetrahvide määramiseks (eraparklad saavad piirata oma ala ja paigaldada tõkkepuud).

20. Arendame välja sõidujagamisteenuse hajaasustusega piirkondade jaoks.

21. Läheme liiklusrikkumiste karistamisel üle trahvipunktide süsteemile.

22. Ehitame välja põhimaanteedel korralike puhkeplatse, mida saavad kasutada nii kui kaugsõidu autojuhid kui ka teised soovijad. Platsidele varustus on järgmine – mitmekeelsed infotahvlid, korralik WC, jäätmete konteinerid (liigiti sorteerimiseks), mõned välitrenažöörid.

10. Riigijuhtimine

Puhta südametunnistusega Eestis tunnevad inimesed end osana riigist. Kodanikuühiskond on tugev ja aktiivne, seistes enda huvide ja õiguste eest. Soovime võimestada enda riiki vastutustundega suhtuva ja kaasatud kodanikkonna arengut, täiendades parlamentaarsest demokraatiat osalus- ja otsedemokraatiaga. Ka esindusdemokraatia vajab reformi, sest praegune süsteem soosib kartellistumist ja raha võimu – viime sisse olulised muudatused valimisseaduses.

10.1. kaasatud kodanikuühiskond

1. Tagame rahvale otsustusõiguse läbi rahvahääletuste. Riigikogu peab seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse seadma rahvahääletusele vähemalt 25 000 hääleõigusliku kodaniku poolt allkirjastatud nõudmisel. Seadustame algul kohalikul ja seejärel riiklikul tasandil rahvaalgatuslikud referendumid, mille tulemuse täitmine on kohustuslik.

2. Toetame ühistegevust kõigis eluvaldkondades: majanduses, hariduses, kultuuris, kehakultuuris, päästetegevuses, hoolekandes jne. Kodanikuühiskonna ja kogukondade arengu aluseks on see, kui inimesed ise saavad korraldada oma tegemisi võimalikult paljudes valdkondades. See loob usaldust ja kogukonnatunnet.

3. Kaotame “katuserahad”. Nende asemel rakendame kaasavat riigieelarvet. See on õiglane ja otsedemokraatlik raha jaotus. Riigipoolne toetus jagatakse kohalike omavalitsuste vahel, et käivitada kaasava eelarve pilootprojekte. Arvesse peab võtma asukohta, elanike arvu, keskmist töötasu ja piirkondliku potentsiaali indeksit (inim- majandus ja sotsiaalkapital). Soovime suunata suurema osa rahastusest arengut vajavatele omavalitsustele.

4. Kaasame õigusloomesse, järelevalvesse ja teenuste osutamisse aktiivseid, pikaajaliste kogemuste ja spetsiifiliste ekspertteadmistega inimesi, kes ei ole kaasatavate mittetulundusühingute liikmed. Seni on reguleeritud avaliku sektori, ärisektori ja mittetulundussektori kaasamine. Paljudes riikides on vastav praktika juba kasutusel ja end tõestanud.

5. Jätkame tööd kodanikuportaali eesti.ee arendamisel. Seal tuleb luua igaühe dokumendihaldussüsteem – taastada võimalus edastada oma pöördumised ametiasutuste poole otse asutuste dokumendihaldussüsteemi ning luua võimalus jälgida oma eesti.ee keskkonnas dokumendi menetluskäiku.

6. Dokumendi digiallkirjastamine veebis peab saama avalikuks teenuseks, mille eest lisatasu ei nõuta, sõltumata sellest, kas kasutatakse mõnd keskset teenust või loob kasutaja digiallkirjastamise võimaluse omaenda veebikeskkonnas.

10.2. esindusdemokraatia ja valimised

1. Kehtestame Eestis presidendi otsevalimised, et tuua president rahvale lähemale. Inimestel on õigus valida riigipea, kes on Eesti esindajaks maailmas.

2. Taastame olukorra, kus Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme staatus pole ühildatavad. See tagab suurema toetuspinna ja aitab vältida võimu koondumist.

3. Eesti peab üle minema isikuvalimistele üksiku ülekantava hääle meetodil. Me ei poolda valimisi ühemandaadilistes ringkondades. Üksiku ülekantava hääle meetodi puhul reastab valija kandidaadid vastavalt oma eelistusele.

4. Kompromissvõimalusena, säilitades nimekirjavalimised, kaotame valimiskünnise.

5. Lubame Riigikogu valimistel osaleda ka valimisliitudel.

6. Tühistame Riigikogu valimiste kautsjoninõude – inimeste varanduslik seisund ei tohi takistada demokraatiat ja kandidaatide valimistel osalemist. Kautsjoni suurus on praegu ühe kuu miinimumpalk, 654€, mis on takistuseks paljudele üksikkandidaatidele ja väikestele erakondadele. Rahaline kautsjon lõhestab ühiskonda. Et kandidaat saaks näidata, et kandideerimissoov on tõsine, saab kandidaat koguda 50 toetusallkirja, maksta kautsjon või osaleda riigivalitsemise kursusel. Praegu toetatakse riigieelarvest rohkem neid erakondi, kes on niigi võimu juures, käsutavad riigieelarvet ja mille paljud liikmed saavad palka Riigikogu või valitsuse liikmena või muudes riigiametites.

7. Muudame erakondade toetuse riigieelarvest võrdeliseks valimistel kogutud häältega. Vältimaks väiksemate erakondade diskrimineerimist, kasutame minimaalset ja maksimaalset toetuse suurust.

8. Loome võimaluse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni töös osaleda kõigil erakondadel, kelle üle järelevalvet teostatakse.

9. Langetame Riigikogu valimisea 16 eluaastale. Sarnaselt võimalusega kaasa rääkida kohalikul tasemel, soovime kaasata noored ka Riigikogu valimistesse.

10. Langetame kandideerimisõigusliku ea nii Riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel 18 eluaastale.

11. Piirame riigi- ja munitsipaalettevõtete ning sihtasutuste nõukogudes ametnike ja poliitikute arvu ja kaasame spetsialiste. Nõukogudes ei tohi olla esindatud samast erakonnast rohkem kui üks liige. Nõukogudesse on vaja antud valdkonna oskuste ja teadmistega inimesi; valides sinna inimesi erakondliku kuuluvuse alusel, valitseb oht korruptsiooniks ja diletantismiks.

12. Kaotame Riigikogu liikmete kuluhüvitised.

13. Kaotame ära riigihalduse ministri ametikoha. Loome kliimaministri ametikoha.

10.3. omavalitsused

1. Võimestame kohalikke omavalitsusi, andes neile maksude kehtestamisel rohkem õigusi – näiteks võimaldame kohalikke turismi-, saaste- ja ressursimakse ning sihtotstarbelisi makse.

2. Suurendame kohalike omavalitsuste tulubaasi, andes praegusest suurema osa üksikisiku tulumaksust omavalitsuse käsutusse. Vaatame üle omavalitsuse tulud ja kohustused, et need oleksid omavahel proportsioonis. Muudame tasandusfondist raha jaotamise põhimõtteid.Tasandusfond peab arvestama ääremaaliste omavalitsusüksuste tegeliku kuluvajadusega.

3. Muudame Kohaliku Omavalitsuse Korralduse Seadust täpsemaks ja kirjeldame detailsemalt ära omavalitsuse ja riigi ülesannete jagunemise.

4. Viime sisse kohaliku tasandi referendumid. Täiendame 2010. aastal roheliste poolt Riigikogule esitatud KOV rahvahääletuse seaduseelnõu, mis läbis ka esimese lugemise. Kohaliku omavalitsuse tasemel läbiviidavad rahva algatatud ja volikogule siduva tulemusega hääletused on ühed parimatest otsedemokraatia rakendustest. Kodanikel, küla- ja asumiseltsidel on nii võimalus kogukonnaelus jõuliselt kaasa rääkida. KOV volikogu juures olgu alaline kogukonna komisjon, kuhu kuuluvad kolmanda sektori esindajad.

5. Teeme alates 2025. aastast kohaliku omavalitsuse volikogu valimised isikupõhiseks, valimised saavad olema läbiviidud üksiku ülekantava hääle meetodil.

6. Kaasame kohalikke noori valitsemisse, andes noortevolikogudele võimaluse osaleda KOV volikogu töös hääleõigusliku esindajaga. Nii loome tulevikku vaatava ja sellega arvestava, noori kaasava seadusloome mudeli. Vajalik on moodustada noorte rakkerühm eesmärgiga hinnata strateegiate ja loodava seadusloome pikaajalist mõju, lähtudes noorte perspektiivist. Lisaks toetame noorte kaasatust kohaliku tasandi otsustusprotsessidesse, luues iga omavalitsuse juurde toimiva noortele suunatud osalusvormi. Kaaseme noori volikogu haridus, kultuuri ja noorsootöö komisjonide töösse. Oluline on koostöö omavalituse ja õpilasomavalitsuste vahel.

11. Riigikaitse

Eesti julgeoleku tagavad eelkõige kodanike kaitsetahe, sidus ja õnnelik ühiskond ning üksteise huvisid vastastikku austaval ja toetaval alusel Euroopa Liitu kuulumine. Iseseisva riigi kaitsevõime juures tähtsutame lisaks sõjalisele riigikaitsevõimekusele nii kodanike kaitsetahte kasvu ja ühiskondlikku sidusust kui parimat kriisiennetuse vahendeid. Peame oluliseks NATO liikmelisust ja koostööd selle organisatsiooni arenguks.

 

1. Tagame kaitsekulude piisava taseme Eesti sõjalise kaitse asjakohasena hoidmiseks ja arendamiseks ning liitlaste kohalolu toetamiseks.

2. Toetame ajateenistuse laiendamist ja arendamist ja riigikaitse õpet valikainena igas koolis, et hoida pidevalt muutuva maailma julgeolekukriisidele vajalik heidutus- ja reageerimisvõimekus. Peame minimaalseks oskusliku sõduri väljaõppe kestuseks 9 kuud.

3. Toetame asendusteenistuse arendamist ajateenistusega sisult ja panuselt samaväärseks, et luua ja püsivalt tagada erinevate kriiside lahendamiseks vajalikke reservvõimeid nii pääste- ja politseivaldkonna kui ka tervishoiu, sotsiaaltöö ning keskkonnakaitse vaates.

4. Väärtustame vabatahtlike panust kogukonna turvatunde loomisel ja operatiivsema kriisidele reageerimisvõimekuse hoidmisel.

5. Seisame jätkusuutliku ning tänasest suuremat toimepidevust tagava energiataristu arendamise eest, et vähendada järjest rohkem tehnoloogiast sõltuva ühiskonna haavatavust erinevatest kriisidest (sh sõjalistest) tulenevate ohtude realiseerumisel.

6. Arendame erinevaid sõjalise riigikaitse võimeid tasakaalustatult, tagades efektiivse kaitse võrdselt nii mere-, maa-, õhu- kui ka küberdomeenis. Peame vajalikuks mereväele uute aluste soetamist vananenute asemele.

7. Võtame suuna sooneutraalsele ajateenistusele, lähtudes Norra positiivsest kogemusest. Kaitseväes ja lahingutegevuses on olulised konkreetsed omadused ja oskused, mitte sugu. Naised ja mehed on sama head võitlejad: nad oskavad relvi kasutada sama hästi, juhtida sõidukeid. Meie ettepanek on moodustada sama arv väeüksusi, aga teha valikuline vastuvõtt kaitseväkke, mis priotiseeriks võimeid ja oskusi, mitte sugu.

8. Võttes arvesse Ukraina territoriaalkaitse otsustavat panust agressori tõrjumise esimeses faasis, peame vajalikuks Kaitseliidu ja selle allorganisatsioonide tugevdamist nii isikkoosseisu kui relvastuse ja varustusega.

9. Toetame palgakasvu sisejulgeoleku valdkonnas – soovime, et nii kui politseinike kui ka päästjate minimaalne palk võrduks 1,2 kordse Eesti keskmise palgaga.

10. Toetame vabatahtlikke päästekomandosid. Suurendame rahalisi toetusi kütuse ja varustuse soetamiseks ning komandohoonete renoveerimiseks.

11. Panustame järjepidevalt riigi kodaniku- ja tsiviilkaitse arendamisesse nii varjendite, oskuste, koostöö jm läbi.

12. Välispoliitika

Eesti välispoliitika peab olema väärtuspõhine, toetama meie julgeolekut ning koostööd liitlassuhete arendamisel ja rahu tagamisel regioonis. Praeguses keerulises ja muutuvas rahvusvahelises olukorras tuleb välja arendada ka Eesti iseseisev võimekus operatiivselt teha välispoliitilisi otsuseid vastavalt tegelikule olukorrale. 

1. Otsime senisest aktiivsemalt ühishuve ning koostöövõimalusi Põhjala riikidega, eriti energiajulgeoleku (eelkõige ühendused, ühised meretuulepargid, aga nt ka hüdroakumulatsioon) ja keskkonnakaitse valdkonnas.

2. Osaleme aktiivselt rahvusvahelises koostöös siduvate kliimalepete sõlmimiseks, mis aitavad ennetada keskkonnapõgenike teket, ebastabiilsust ja julgeolekuriske. Eesti peaks väga pragmaatilisel ja eesmärgipärasel moel osalema rahvastiku kasvu piiramise programmides seal, kus rahvastiku liiga kiire kasv on probleem. Selleks tuleb toetada sealsete inimeste, eelkõige naiste ligipääsu haridusele, puhtale joogiveele, taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrile, rasestumisvastastele vahenditele, televisioonile ja internetile, sunnimeetmeid rakendamata.

3. Pooldame ÜRO julgeolekunõukogu reformimist vastavalt Volodimir Zelenskõi ettepanekule nii, et ühelgi riigil ei ole seal vetoõigust.

4. Oleme vastu riikide territoriaalse terviklikkuse printsiibi kuritarvitamisele rahvaste enesemääramise soovi allasurumisel. Me ei salli jõu kasutamist etniliste konfliktide lahendamisel.

5. Tunnustame katalaanide mistahes otsust oma tuleviku suhtes ning mõistame hukka poliitvangistuse Hispaanias – amnestiast ei piisa, süüdistus tuleb tühistada.

6. Eesti peab tunnustama kurdide riiki või autonoomiat kohe, kui kurdid selle soovi esitavad ning näitavad, et nad on oma riigi kehtestamiseks valmis.

7. Toetame Šotimaa vastuvõtmist Euroopa Liitu, juhul kui nüüd, Brexiti järel otsustab šoti rahvas Ühendkuningriigist eralduda.

8. Toetame Tiibeti enesemääramisõigust.

9. ÜRO ebatõhus rändepoliitika vajab reformi. Toetame ÜRO Globaalset Ränderaamistikku tingimusel, et maailm teeb otsustavaid samme Pariisi kliimaleppe elluviimisel: ränne saab olla mõtestatud ja maailma rikastav vaid siis, kui hoitakse ära kliimamuutustest tingitud veelgi ulatuslikumate sõdade puhkemine, massiline kliimapõgenemine ja kuritegevuse plahvatuslik kasv. Soodustame rahvusvahelist rännet õppimise ja töötamise eesmärgil.

10. Lähtume Genfi Pagulasseisundi Konventsioonist nende inimeste abistamisel, kes on pidanud kodumaalt lahkuma sõja või repressioonide tõttu. Sama lähenemist tuleb rakendada ka nende puhul, kelle lahkumise põhjus on elatusvahendite puudus otseselt kliimamuutuste tõttu. Põgenike ausa ja väärika kohtlemise huvides ning õnnetuste ärahoidmiseks on vaja kahjutuks teha need kurjategijad, kes teenivad inimeste smugeldamiselt.

11.Eesti välismajanduspoliitika peab praktilisel tasemel toetama Eesti ettevõtete pääsemist välisturgudele, et saavutada eeliseid roheliste, innovatiivsete, teadusmahukate toodete ja teenuste müügiks. Välisesindused peavad esindama Eesti ettevõtjate huve. Väga suure negatiivse keskkonnamõjuga toodete impordi tõkestamiseks kehtestame vastavad rahva tervist ja keskkonda kaitsvad piirangud.

12. Pooldame Euroopa Liitu ja nõuame Euroopa Komisjonist sõltumatuid seadusandlikke volitusi Euroopa Parlamendile, mis on otse valitav organ ning milles väikeriikide esindatus on proportsionaalselt suurem nende rahvaarvust. Euroopa Parlamendi liikmetel ja fraktsioonidel peab olema õigus algatada eelnõusid ning Parlamendil lõplik otsustusõigus kõigi Euroopa Liidu taseme seaduste vastuvõtmisel.

13. Toetame rahvusvahelisi algatusi ja leppeid, mis on suunatud maksuparadiiside ja maksudest kõrvalehoidmise vastu. Riikideülene koostöö on ainuke võimalus panna hargmaised korporatsioonid makse maksma, peatamaks rikkuse ebaõiglase ja sotsiaalselt destabiliseeriva kogunemise väheste kätte.

14. Kaitstes demokraatiat, oleme järjekindlalt vastu mistahes territoriaalsete, majanduslike ja muude järeleandmiste tegemisele agressiivsetele totalitaarriikidele. Näeme rahu eeltingimusena Ukrainas kõigi Venemaa poolt okupeeritud alade vabastamist. Välistame Eesti piiriläbirääkimised ja lepped Venemaaga, kuni seal püsib sõjakurjategijate valitsus.

15. Jagame vastutust maailma keskkonnaprobleemide lahendamisel! Eesti ja kogu Euroopa Liit vajab uut välispoliitika ja abiandmise plaani, mis on kindlalt seotud keskkonnakaitsega. Eesti ja ELi ettevõtted peavad Euroopa toel ehitama taastuvenergialahendusi (näiteks päikeseelektrijaamu Aafrikas), müüma elektrit ja rakendama kohalikke, andes neile võimaluse kaasaegsete oskuste ning osaluse omandamiseks.

16. Tervitame kiiret EL kandidaatriigi staatuse andmist Ukrainale ja Moldovale ja tahame, et ka Gruusia saaks selle kiiresti. Toetame nende riikide kiiret vastuvõtmist Euroopa Liitu ja nende energiasõltumatust taastuvate energiaallikate baasil. Eesti peab tegema arengukoostööd Kesk-Aasia riikide ja Kasahstaniga, mis kõiguvad Venemaa mõjuvälja piiril ja kus meil oleks toimiva ja läbipaistva riigi ülesehitamise teemal palju pakkuda.

17. Ukraina sõjajärgsel ülesehitamisel kaasalöömisel tuleb koos liitlastega tagada, et plaanitavad tegevused oleks koordineeritud, protsess kõiki osapooli kaasav ja läbipaistev, korruptsioon välditud ning et lahendused ja infra oleks rajatud parimat keskkonnaalast teadmist rakendades, sh kliimamuutustega arvestades, süsinikunautraalsust toetades.

18. Otsime lahendusi, kuidas arengumaade inimesed saaksid teenida looduskaitselt, kõrbestumise vältimiselt, metsade ja rohumaade taastamiselt, mahetootmiselt jm rohkem kui salaküttimiselt ja elupaikade hävitamiselt. See on igal juhul parem, kui tegeleda lõputu põgenikevooluga Euroopas.

19. Toetame Venemaal asuvaid hõimurahvaid, seismisel nende õiguste eest.