Põhja-Tallinn on meie ühine elutuba ja ühine väliköök

Eesmärk

  • Põhja-Tallinna elanikud on õnnelikud, oma tegevustes tulemuslikud, terved ja neil on lihtne olla ühiskondlikult aktiivne ning keskkonnasäästlik.  

Vajalikud sammud

  • Rohealad linnas peavad säilima ja laienema. Rohelus linnas toetab elanike immuunsüsteemi ja aitab vältida allergiaid. Vaimne tervis sõltub võimalusest viibida bioloogiliselt mitmekesise looduse keskel, see alandab vererõhku ja suurendab endorfiinide tootmist. Linn peab säilitama nii endale kuuluvad rohealad, kui soodustama roheliste aedade hoidmist ja rajamist Põhja-Tallinna miljööväärtuslikes piirkondades. 
  • Valgusreostuse vähendamine ja ennetamine. Jala käimiseks peavad olema piisavad madalad valgustid kõikjal, et toetada turvalist liikumist kliimamuudatuse tõttu pimeneval talveperioodil, kus lund on vähe ja pilvi rohkem.
  • Ööelu linnas peab olema avatud kõigile. Noblessneri ja Telliskivi tõmbekeskused peavad olema toetatud piisava hulga kinniste prügikastide ning avalike tualettidega, aga ka mujal peab olema meeldivaid ajaveetmiskohti. Linna sündmustekorraldajaid peab toetama insenertehniliste nõuetega helisageduste osas, mis kõlavad kaugele. Ruumi omanikule tuleb seada nõue rentniku helitehniku pädevust kontrollida. Nii säilib ööelu koos öörahuga. 
  • Putukaväila rohekoridor, 13 km kuni Astanguni välja, peab saama täies mahus realiseeritud. Hooldustööd peavad juba täna olema kooskõlas elurikkuse põhimõtetega! Juba praegu on seal lõkkekohad, pingid ning vaatetorn. Ootame kõiki külastama!
  • Linnaloomad, linnalinnud. Loomadele peavad olema ka linnas ökoduktid, Põhja-Tallinnas on see vajalik üle Sõle tänava mööda Putukaväila liikumiseks. Linnalindude, -loomade ja tigude liigse arvukusega tegeleme vajadusel humaansetel meetoditel, ennetuse teel. 
  • Liikuvus. Kiiresti arenevas järjest tihenevas elamupiirkonnas on mikroplasti ja müra vältimiseks sobiv lahendus mikroliikuvuse ja ühistranspordi edendamine. 
  • Eesti on mereriik ja Tallinn on merelinn! Tuule jõul liikumine on loodussäästlik ja merekultuur toetab loodusõpet. Kohalik elanik saab Põhja-Tallinna jahisadamates kaikoha väikelaevale 20% soodustusega. Lahel on navigatsiooniperioodil turvaliseks kinnitumiseks ja aja veetmiseks lisapoid.
  • Tallinna lahes peatuvad kruiisilaevad on maksimaalselt loodussõbralikud. Nende mootorid ei tööta põhjuseta ja kruiisilaevadele ning regulaarliinidele on kiirusepiirangud ning nõuded lainete vältimiseks, et vältida kaldaerosiooni.
  • Lõhnahäiring laevade tankimisest peab olema kontrolli all. Linn peab paigaldama “elektroonilised ninad” ja tagama vajalike osapoolte teavituse, et käivitataks kohesed parendustegevused.
  • Vee kvaliteet randades peab olema linnaosavalitsuse eesmärgiks. Teeme Stroomi rannast sinilipuga ranna.
  •        Põhja- Tallinn on unikaalne oma keskkonna ajaloolise potentsiaali poolest. Siin on arenguvõimalus nii ajaloolise hoonestuse kui miljööväärtuste paremaks korrastamiseks ja efektiivsemaks rakendamiseks tulevikus. Põhja-Tallinn peab kujunema ajaloolise taaskasutuse ja innovatiivsuse sümbioosi parimaks näiteks, konkureerides naaberlinnadega Helsingi, Riia ja Stockholm. Selleks tuleb õigesti hinnata ja vastavalt  toetada meie ajalooliste hoonete ja nende ümbruskonna olukorda. Rohkem ja sisuliselt abistada majaomanikke ja elanikke esilekerkinud probleemide lahendamisel. Kohalikke elanikke saab ja tuleb kaasata märksa rohkem ajaloolist keskkonda väärtustavasse tegevusse. Keskkonnakaitset ja miljöökaitset tuleb rakendada oskuslikus sümbioosis ja seda koos kaasaegse innovatiivsusega selle parimal moel. 

Paarkümmend aastat tagasi loodud Kalamaja erilisele kuvandile pani alusmüüri vanade hoonetesse kaasaegse suhtumise loomine. Miljööalade kaitse 2000 -te alguses ja see tegevus toimus suures osas kodanikuühiskonna initsiatiivil. Toimus miljööalade loomine ja kaitsekordade kehtestamine. Tänaseks päevaks on kahjuks antud vallas tekkinud Tallinnas järjest süvenev stagnatsioon. Miljööalade osakond kaotati, muinsus- ja miljöökaitse toodi välja kultuuri valdkonna alt ja uued vajalikud abistruktuurid ja meetmed jäeti loomata. Roheliste eesmärk on aidata sisuliselt ja oluliselt ajalooliste hoonete omanikke ja elanikke nende kodude korrektsel säästval korrastamisel, niimoodi, et ei läheks normaalseid elutingimusi luues kaduma piirkonna eripära ja rakenduks maksimaalselt ajaloolises keskkonnas ja vanades hoonetes peituv potentsiaal. Vanade hoonete säästev renoveerimine võimaldab luua head elukeskkonda ja samal ajal säästa loodust kõige efektiivsemal moel. Hetkel pööratakse tähelepanu peamiselt uusarendustele ja miljööaladel toimuvatesse uusarenduste planeeringutesse ei kaasata muinsuskaitse asjatundjaid, mille tõttu saab sageli kannatada kohalik inimsõbralik miljöö nii hoonete kui ümbruskonna mõttes. Halvemal juhul sünnivad nn. kolemajad. Miljöö kaitse all ei pea silmas rohelised mitte suurenevat keelamist-käskimist vaid asjatundlikku suunavat toetamist.

Elu tuleb tuua mitte ainult suurtesse uuesti rajatavatesse tõmbekeskustesse, vaid normaalne elu ja suhtluse tuleks tagasi tuua ka naabruskonda, oma kodutänavatele, muuta need hubaseks ja kohalikule kogukonnale ja miljööle vääriliseks kohtumis- ja suhtluspaigaks, meie linnaosal on siin palju tegemata, ehk teisiti öelduna, suur potentsiaal.

Vanade ajalooliste hoonete omanikud ja elanikud ei saa tänasel päeval piisavalt abi ja toetust, et toime tulla oma majade tehniliste probleemide ja nende jaoks sobiva lahendamise ja kohase hooldusega. Omavalitsused peaksid aitama majaomanikel tekkinud probleeme lahendada, mitte ainult survestama nagu toimub täna näiteks Ehitisregistrisse mittekandmise, kasutuslubade mitteandmise jms läbi. Kredexi jm. toetusi on hõlpsam rakendada kui lisandub ka omavalitsuse poolne toetus. Energiasäästu lahendused ajalooliste hoonete tarvis erinevad suuresti uute majade ja paneelikatest kortermajade omadest, ning omavalitsus peab aitama kaasa küttekulude kokkuhoiu programmide rakendamisel, samuti päikesepaneelide paigaldamise läbimõeldud lahenduste toetamisel. 

Sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust tuleb leevendada. Põhja-Tallinna sotsiaalne olukord on vaatamata sellele, et tegu on Eesti kiiremini areneva elukeskkonnaga, üks katastroofilisemaid. Piisab, kui võtta ette pealelõunane jalutuskäik Balti Jaama ümbruses või Sitsi ja Paljassaare piiril. Kodutud, kes tegelevad kas kahtlaste jookide manustamise, keha kergendamise vms. ja seda otse kõrvaloleva koolimaja või meie suurima liiklussõlme ümbruses - see on midagi hullemat, kui piinlik. Küsimust ei saa lahendada ainult linnaruumi ümberplaneerimisega ega rohkemate politseipatrullide rakendamisega. Tegu on kompleksse probleemiga, mille keskmes on meie inimesed ja see, kas neile otsitakse ja pakutakse normaalseid alternatiivseid lahendusi, või siis seda ei tehta piisavalt.

Rohelised töötavad välja võimalused pakkuda sotsiaalselt elu hammasrataste vahele jäänud inimestele rehabilitatsioonitegevusi, olgu selleks kas vanade asjade parandamine, linnaaedade juures abistamine või muud piirkonnale vajalikud abitööd. Samuti leiame tõrjutud inimeste tarvis rehabilitatsioonitegevusi looduses, alternatiive seltskondlikus tegevuses jms.

Süstlavahetuspunkt ei pea olema kortermajas. Linnaosavalitsus leiab kindlasti võimaluse teha sotsiaaltööd endale ligemal, et tutvuda oma kodanike ja külalistega, kelle toob meile Balti jaama lähedus, ning leida nendele sobivad lahendused.