Piret Räni: Pesitsusrahu kehtigu kõigis metsades

Piret Räni: Pesitsusrahu kehtigu kõigis metsades

Kes kaitseb Eesti loodust?

Paraku viimasel ajal kaitsevad Eesti loodust vabatahtlikud kodanikud riigi eest.

Petitsiooni “Kohustuslik pesitsusrahu looduskaitseseadusesse!” allkirjastas rahvaalgatus.ee portaalis 5505 inimest, nõudmisega liitus ka 47 keskkonnaorganisatsiooni (neist paljud on algatatud viimastel aastatel, et päästa riigile kuuluvad puhkemetsad lageraiest ning kaitsta säilinud loodusmaastikke ja elupaiku). Algatusega nõutakse Eesti Keskkonnaühenduste Koja ettepaneku järgi looduskaitseseaduse muutmist nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15. aprillist 15. juulini, kaitsealadel aga veelgi pikemalt – 15. märtsist 31. augustini. Kehtiv metsaseadus annab võimaluse keskkonnaministrile raierahu välja kuulutada 15. aprillist kuni 15. juunini, ent lindude pesitsusaeg algab varem ja kestab kauem. Seega ei toeta piirangute praegune võimalik kestus looduskaitseseaduses sätestatud eesmärki vältida lindude tahtlikku häirimist pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. [..]

 

Millises valdkonnas peale keskkonnahoiu on ministril õigus otsustada, kas sellel aastal kehtivad seadused päriselt või mängult?

Looduskaitseseaduse järgi on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade kasvatamise ajal (LKS § 55 lg 61 ). Raietööd on igal juhul tahtlik pesitsemise häirimine. Ornitoloogid on kinnitanud, et kõikjal Eesti metsades pesitseb 4-11 linnupaari hektari kohta. Ainuüksi erametsades hukkub aastas üle 80 tuhande linnupoja, ja seda ajal, mil viimase 40 aastaga on Eestis lindude arvukus vähenenud 40% ning inimene on käivitanud üleilmse kuuenda loomaliikide väljasuremislaine.

Miks on vaja loodust kaitsta?

Kui inimühiskonnal puuduvad seadustega etteantud piirid, rüüstatakse elukeskkond mängleva kergusega. Praegu on vaja neid piire karmistada, kuna inimtegevus on viimastel aastakümnetel veelgi intensiivistunud – metsandus on muutunud harvesteri- ja lageraiepõhiseks ning põllumajanduses tõrjutakse põldude vahelt viimaseidki elusloodusele pesitsemiseks sobilikke põõsasiile. Meil on aeg võtta kollektiivne vastutus ja lõpetada ülejäänud liikide väljasuretamine. Siin planeedil ellu jäämiseks vajame me miljonite aastate jooksul välja kujunenud ökosüsteemi, me ei tohi oma elukeskkonda hukata.

Me oleme jõudnud ajajärku, mil kodanikuühendused kõikjal üle Maa on sunnitud riikide vastu kohtusse minema, et riigid täidaksid keskkonnakaitse nõudeid ja kliimaeesmärke. See protsess on käivitunud ka Eestis. Me kõik peame nõudma, et puidu põletamist ei peetaks taastuvenergeetikaks, et erinevaid pesitsukohti pakkuvaid metsatüüpe ei hävitataks vaid taastataks ning et pesitsusrahust peetaks kinni kõikides Eesti metsades.

Piret Räni, Eestimaa Rohelised, [email protected]

Kommenteerimiseks logi sisse


Hiljutised vastused