Nädala kokkuvõte: “Minister on surnud, elagu minister”

Kultuuriministri Anneli Oti tagasiastumise pressikonverents (Foto: ERR)

Ärge laske end pealkirjast eksitada, ei juhtunud meie eelmise kultuuriministriga midagi traagilist. Lõpuks ta isegi vaktsineeris end viiruse vastu, kuigi ta arst oleks soovitanud mingil põhjusel veel mõned kuud oodata.  See pealkiri on lihtsalt väike parafraseering ühest tuntud lausest, mis käis hoopis kuningate kohta ja sümboliseeris seda, et kauaoodatud ministrivahetus Kultuuriministeeriumis sai teoks.

Anneli Oti lahkumiskõnes saime ka selgeks, miks ei ole kultuuril meie riigis viimasel ajal olnud parimad ajad, hoolimata ministri parimast tahtmisest ja püüdlusest. Miskipärast on inimesed arvanud, et kultuurielu segajaks on olnud see kuri viirus, mis maailmas ringi luusib, aga nüüd selgus, et süüdi on hoopis Reformierakond. Eesti kultuurielu on sunnitud tänu oravaparteile virelema. Kui palju esietendusi on jäänud sündimata, kui palju filme tegemata, mitu romaani ilmumata? Ilmselt oleks Epp Mäegi saanud MM-il hõbeda asemel kulla, kui ainult ministril oleks lastud ilma koalitsioonipartneri poolt segamata tegutseda. 

Koalitsioonis olemine on Keskerakonna loomingulist võimekust segav tegur. Tallinnas pole nad  ammu pidanud koalitsioonis olema ja näete, kui kiiresti sünnib kultuur. Loetud päevadega maalitakse punased triibud linnatänavatele ja seda täiesti ilma Kultuurkapitali abita. Kahjuks tuleb nüüd Tallinnas mõnda aega sotsidega koos valitseda ja see muidugi võib kõrgkultuuri kiiret sündimist lähitulevikus mõnevõrra pärssida. 

Uus kultuuriminister Tiit Terik sai rekordkiirusel ametisse ja Eesti spordirahvas sai kiiresti aru, et suurem asi spordimees ta pole. Kalev/Cramo ja Tallinna Kalev/TLÜ segiajamine on muidugi aus viga, sest alles hiljuti oli halloween ja võimalik, et Kalle Klandorf tuli viimati Tallinna linnavalitsuse koosolekule Roberts Štelmahersi kostüümis. Muidu uuel ministril jutt jookseb ja kui ta ütleb, et ministriks tuleku motiiviks polnud see, et Tallinna koalitsiooni läbirääkimistel linna volikogu esimehe koht läheb sotsidele, siis järelikult nii on. Ega meil täna ju vahet polegi, kes on minister, sest nagu Kaarel Tarand ütles, siis eelarve on järgmiseks aastaks lukus ja kuni kassaluugi kohal ripub silt, et “raha ei ole ja ei tule”, pole vahet, kes ajutiselt ministrikabinetti asustab. Peaasi, et on vaktsineeritud.

Keskerakond on Eesti mõjukaim opositsioonipartei

Valija on üldse olnud rumal ja pole taibanud ei Tallinnas ega ka Toompeal ainuvõimu Keskerakonnale anda, hoolimata sellest, et oma panused kampaaniate õnnestumisse on andnud nii Paavo Pettai reklaamibüroo kui Jana-Helen Juhaste koos perega. Kohus miskipärast ei jäta vanas sõnnikus surkimist ja nii pidi Keskerakond raha tagasi maksma nii Juhastele, kui tuleb see tagastada ka Pettai firmale. Kuna selgus, et rahaga ei ole saanud rahva armastust ja hääli osta, siis uus taktikaline plaan enne järgmisi Riigikogu valimisi on minna opositsiooni. EKREle on see taktika töötanud suurepäraselt.

Selleks, et olla opositsioonis edukas harjutatakse seal tegutsemist igapäevaselt juba praegu. Keskkerakonna esimees Jüri Ratas on juba mitmeid kuid koos Martin Helmega Eesti sõnakaim opositsioonipoliitik, kellel pole kunagi kahju valitsuse tegevust kritiseerida. Koos Anneli Otiga otsustas oma kogupaugu Reformierakonna suunas anda ka Keskerakonna aseesimees ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, kes asus võitlusse reformierakondlasest haridusministri Liina Kersnaga. Kui Kersna püüab jõuga koolide uksi avatuna hoida, siis Kõlvart surub kogu keharaskusega uksele, et see kinni püsiks. “Miks Kersna kunagi ei osale koosolekutel koolijuhtidega, kuhu me teda kutsunud pole?” küsis Kõlvart meedias haridusministrilt.

Samuti võttis sõna ka endine riigihalduse minister Janek Mäggi, et meenutada, kui saamatult valitsus lahendab kõrgete elektriarvete probleemi. Täiesti saamatu valitsus on meil, võib nimeka Keskerakonna poliitiku arvamuse lühidalt kokku võtta (Loe siit).

Keskkonnaministeerium on asunud tegudele

 

Kõrge elektrihinnaga meenus ka, et Glasgows on käimas on ÜRO kliimakonverents. Sellest pole meil kuigi palju räägitud ja ega midagi polegi rääkida. Tsiteerides kolme sõnaga konverentsil toimuvat Züleyxa Izmailova arvamusartiklist Eesti Päevalehes: “Ei mingeid muutusi”.

Seni aga kuni valitsusjuhid koos arutavad, kuidas näidata rahvale, et me midagi teeme, samal ajal mitte midagi tehes, on meie keskkonnaminister haaranud hobusel ohjad pihku ning kehtestanud ühekordsele plasttaarale ja joogitopsidele maksu. Plaani kohaselt tuleb iga plasttaara ja ühekordselt kasutatava joogitopsi eest tarbijalt küsida 50 senti. Suures plaanis on tegemist hea plaaniga. Esimese asjana meenub just Roheliste poolt 2010. aastal Riigikogus algtatud nn. kilekotimaksu eelnõu, mis küll lõpuks teoks ei saanud. Ilmselt tahaks see käesolev mõte saada veel natukene põhjalikumalt lihvimist. 

Nimelt näeb praegune plaan ette, et pakendimaksust on vabastatud eelnevalt pakendatud toit. Väike kõne Nostradamusele ja meie keskkonnaminister oleks loetud minutitega teada saanud, et poodide kulinaarialetis hakatakse seaduse jõustumisel kõiki toite eelpakendama. Sooja värskelt grillitud kanakoiva asemel saad siis poest osta jaheda pool päeva plastiku maitset ja aroomi omandanud kanakoiva. Hea algatus ministeeriumi poolt, aga kui Hagi Šein ja Feliks Undusk üle 30 aasta jätkaks oma saatesarja “Mõtleme Veel”, siis esimese saatekülalisena tuleks kutsuda keskkonnaminister Tõnis Mölder. Igatahes kiidame ministrit õiges suunas mõtlemise eest. Seni on kohati jäänud mulje, et Keskkonnaministeeriumi eesmärgiks pole mitte keskkonnahoid, vaid ekspluateerimine.

Kommenteerimiseks logi sisse


Hiljutised vastused