Nädala kokkuvõte: Miks koroona taandub?

Vaikselt langevate koroonanumbrite taustal Kui Jürgen Ligi ja teiste valitsuserakondlaste sotsiaalmeedia postitusi lugeda, siis tundub, et vaikselt hakatakse juba üksteist tänama koroonakriisi hea lahendamise pärast. Kuivõrd geniaalselt on meie riik balansseerinud mõõgateral, kust ühele poole kukkudes vajunuks kokku meditsiinisüsteem ja teisele poole kukkudes riigi majandus. 

Vara on veel loota, et selles laulus rohkem salme ei tule. Mäletate, kuidas Uhti-uhti, uhkesti viisk, põis ja õlekõrs Tartust Viljandi läksid. Seni läks neil kõik kenasti, kuni viimases salmis hakkas õlekõrs arvama, et ta on sild.

Ka meie tänane valitsus on nüüd võtnud arvata, et just nemad ongi need kõige paremad sillaehitajad. Ehk mäletate veel presidendivalimiste eelsest ajast, kuidas valitsus just sillaehituse kogemusega inimest otsis?

Hetkel langevate koroona numbrite taustal valitsuse kiitmisega lähe aga mitte kõik kaasa isegi Reformierakonnas. Väga kriitilise sõnavõtuga esines endine peaminister Andrus Ansip, võrreldes Kaja Kallast koguni iseka mõisapreiliga, kes arvab, et maailm keerleb ümber tema. Erakonda juhtima soovitas ta Liina Kersnat või Paavo Nõgest. Riigikogu Reformierakonna fraktsioon soovis vastusena meedias taunida endise esimehe sõnavõttu, aga ei suutnud isegi selles omavahel kokku leppida, nagu nad ei suuda kokku leppida mitte üheski kriisimeetmes. Ilmselt ütles mõnigi fraktsiooniliige Mart Võrklaevale, et miks mõista hukka seda, kui inimene räägib meedias tõde? Võib olla küll eksides selle vastu, et esmalt võiks oma partei sees sellest rääkida, aga sõnumitooja hukkamisest parteile tulu ka ei tõuse.

Migratsioonisurve jätkumine paneb küsima, kui hästi kaitstud on Eesti

Tähelepanu keskmesse sel nädalal koroona asemel on kerkinud hoopis Valgevene ja Poola piir. Kahe riigi vahele lõksu jäänud inimesed on tõenäoliselt teinud oma elu halvima valiku ja millega see neile lõppeb, seda ei oska veel ette ennustada. Selge see, et nende elu ja tervise eest täielik vastutus lasub Valgevene ebaseaduslikul presidendil Alkesader Lukašenkal. Eesti kohus Poola suunas liitlasena, nii NATO-s kui Euroopa Liidus, on aidata esimesel võimalusel, kui Poola  abi küsib.

Eks meie esmane mure nüüd kõigepealt oma piir lõpuni ehitada, aga teiseks ka meelde jätta, et kuigi praegu sigatseb meie lähinaaber ja meelitab siia inimesi petlike lootustega, siis kliimakriis võib mingi aja pärast liikuma panna veel väga palju suuremad massid põgenikke. Lisaks tarade ehitamisele peame panustama ka selleks kõige mustemad ennustused ei realiseeruks ja selleks tuleb Euroopal ja Eestil sealhulgas, anda oma panus ka meist majanduslikult nõrgemate riikide järgi aitamisele. Mõistagi ka sellele, et me enda loodust ära ei reostaks. Et meile jätkuks puhast vett ja toitu ka siis, kui saa maailmas ühe defitsiitsemaks muutumas on.



Kommenteerimiseks logi sisse


Hiljutised vastused