Merit, 30a

Merit, 30a

Olen tänaseks koos olnud oma partneriga viis aastat, millest natuke üle kolme ametlikus kooselus. Kasvasin perekonnas, mis oli väga traditsiooniline ja kasvatusmeetodid pigem ranged. Minu ema õpetas mind traditsioone hindama ja sisendas soovi neid jätkata. Juba lapsena sai mulle selgeks, et soovin tulevikus perekonda - kindlasti olla seaduslikult kellegi abikaasa ja võrdne partner. Samuti saada emaks, koos kaasaga kasvatada päris oma perekonda ja rajada ühine kodu.

Ühel hetkel sai mulle aga ootamatult ja vägagi selgeks, et minu partner ei saa kunagi olema meesterahvas. Kuigi see tekitas minus esialgu palju hirmu ja muret, eelkõige just Eestis perekonna loomise ja ühiskonna aktsepteerimise ees, siis üsna ruttu minu hirmud vaibusid, kui hakkasin ükshaaval astuma samme oma unistuste suunas.

Tänaseks olen ma väga suure osa oma nägemusest perekonna ja kodu osas juba saavutanud. Õnneks on mul vedanud ja minu ümber on peaaegu alati olnud aktsepteerivad inimesed, kes on mind kui isiksust eelkõige hinnanud, isegi kui nad alati kõike ei ole mõistnud. Seetõttu on mul olnud üsna lihtne mitte välja teha ja neutraalne olla inimeste suhtes, kes LGBT teemade vastu tulihingeliselt võitlevad või valjuhäälselt, ja sageli väga robustselt, oma arvamust avaldavad omamata mingisugustki teadmist või arusaamist kogu teemast.

Aga ma tean, et paljudel samasoolistel paaridel ei ole nii hästi läinud. Nad on on kogenud tõrjumist, diskrimineerimist, isegi ähvardusi, ja tundnud ohtu enda ja oma pere heaolule ning tervisele. Täna Eestis peaks iga inimene olema võrdne, tundma end hästi ja turvaliselt.

Kuigi mina hindan oma seadustatud kooselu oma partneriga samaväärseks abieluga, ei tee seda kahjuks Eesti ühiskond. Ja see tekitab sageli ebameeldivaid olukordi, kus pean tõestama ametkondadele oma suhtestaatust, sest mitte kuskil andmebaasides ei ole viidet selle kohta, et olen ametlikus kooslus naisega. Pean alati esitama lisadokumente selle tõestamiseks. Seaduse silmis olen vallaline.

Ankeete täites või näiteks internetipangas rutiinsel kontaktandmete kontrollis on rippmenüüs suhtestaatuse kohal valikud: vallaline, abielus, vabaabielus, lesk. Mina aga ei liigitu neist ühegi alla. Ühe neist valikutest pean aga valima ja alati tekitab see hiljem palju segadust. Näiteks olen pidanud seletama, et tegelikult ma ei soovi võtta kodulaenu oma õega, vaid see teine naisterahvas seal taotluses on minu elukaaslane. Või et kuidas mina ja minu partner saame moodustada ühe leibkonna, kui me mõlemad oleme naised, aga ei ole veresugulased. Või et kui ma saabun hotelli ja olen eelnevalt broneerides valinud magamiseks meile ühe suure voodi, siis kohale saabudes muudetakse see vaikimisi kaheks üksikuks voodiks... Neid näiteid on igapäevaselt palju ja ma ei soovi pidevalt põhjendada oma valikuid või seda, et ma ei ela sõbranna või õega koos...

Tegelikult tahan elada täiesti tavalist ja võimalikult privaatset elu. Õnneks olen oma partneriga saanud alati asjadest rääkida ja oleme teinud omalt poolt kõik selleks, et oleksime mõlemad maksimaalselt meie suhtes kaitstud, ka kriisiolukordades. Isegi, kui ühiskond meid sel viisil ei tunnista, nagu me soovime, oleme proovinud olukorra endi jaoks võimalikult turvaliseks muuta.

Mees-naine abielupaar ja nende õigused on ühiskonnale enesestmõistetavad ja üheselt selged. Samasooline paar peab sarnaste õiguste saamiseks sõlmima eraldi notariaalsed lepingud ning siis ka ikka veel tõestama, et sellised dokumendid ja õigused on neil siiski olemas. Soovin väga, et Eesti jõuaks järele paljudele teistele arenenud riikidele ja samasooliste abielu ei oleks lähitulevikus midagi imestama panevat.

Mina ja minu partner oleme täiesti tavalised Eesti inimesed - meil on samasugused olmeprobleemid, rõõmud ja mured, nagu heteropaaridel. Käime samamoodi tööl; maksame arveid ja jagame kohustusi; käime kinos, restoranis ja puhkusereisil; külastame teineteise perekondi ja tähistame peresündmusi; mõnikord vihastame ja paugutame uksi, siis jälle lepime. Meie vastu ei ole vaja võidelda, me ei kao kuhugile ja me ei ole ohuks kellelegi.

Kommenteerimiseks logi sisse


Hiljutised vastused