Maret Merisaar - Kohalikul tasandil on ainuõige valida rohelisi!

Maret Merisaar - Kohalikul tasandil on ainuõige valida rohelisi!

Erakond Eestimaa Rohelised Kristiine linnaosa kandidaadi Maret Merisaare meelest on kohalikul tasandil ainuõige valida rohelisi, sest elukeskkond on kommunaalpoliitikaga lahutamatult seotud. Kui soovime aastal 2023 Euroopa Rohelise Pealinna tiitlit auga kanda, siis tuleb roheteemasid ja rohelisi tõsiselt võtta.

Keskkonnateemades kogenud

Maret harjus keskkonnakaitse ja ökoloogia teemaliste aruteludega Tartu Ülikooli huviringides, bioloogiat õppima aga ärgitasid teda lapsepõlvesuved Vääna-Jõesuu metsades ja rannas, kus oli palju aega looduses ringi hulkuda.

Pärast TTÜ-sse tööle suunamist sai Eesti Rohelise Liikumise Tallinna kontor Maretile sillaks tuttavate teemade juurde. Õnneks selgus, et ka TTÜ-s töötades sai Läänemere kaitsega tegeleda. Puhta Läänemere Ühenduses, kus on mittepoliitilised looduskaitseorganisatsioonid kõigist Läänemeremaadest, tegutseb Maret teadus- ja õppetöö kõrval aktiivselt tänaseni.

„Päris pika eluperioodi olin mitme rahvusvahelise võrgustiku palgaline esindaja ja vahendasin rahvuslike keskkonnaorganisatsioonide välja arendamise projektirahasid, sõitsin palju ringi ja nägin, kuidas maailmas lobitööd tehakse ja poliitikuid mõjutatakse. Nüüd olen tehnikaülikoolis tagasi ja mulle tundub, et täna on riigiametnikel ja ülikoolide töötajatel kunagisest palju suuremad võimalused teiste riikide parimaid kogemusi tundma õppida,“ selgitab Maret.

Algusest peale roheline

Maret oli rohelise erakonna idee tekke juures üheksakümnendate alguses, kuna Eesti Rohelise Liikumise Tallinna kontoris toimus palju selleteemalisi koosolekuid. Samas kasvas ta üles teadmisega, et poliitika ei ole just kõige parem valdkond, millele oma elu pühendada. Eelkõige peab olema eriala, milles end täiendada ja kõrgemaid sihte seada.

„Sel ajal aga tuli nii Skandinaavia kui Brüsseli rohelistelt palju infot võimaluste kohta, mida Eestis polnud veel rakendatud ja mida sai seminaride ja trükiste kujul tutvustada, sealhulgas tuli omavalitsuste ja ministeeriumide keskkonna-ametnikke koolitada. Ka Euroopa Roheliste regulaarsed kokkusaamised olid innustavad ja andsid lootust, et Ida-Euroopa jõuab läänele järele,“ meenutab Maret.

„Lõpuks sai lähimate kolleegidega koos ka lühike tähelend Eesti poliitikataevas riigikogu liikmena ära tehtud ja loomulikult ma ei taha, et see erakond, või õigemini meie loodud erakonna järeltulija, siinselt poliitikamaastikult kaoks,“ avaldab Maret põhjuse, miks ta toetab erakonda Eestimaa Rohelised.

Poliitikamaastik on muutunud

Maret elab tänaste noorte aktivistide võitudele ja kaotustele kaasa, isegi, kui mõned teemad teda ei kõneta. „Väga palju on tänaseks muutunud, valitsusvälistel keskkonnaorganisatsioonidel ei ole enam keskkonnapoliitika edendamisel eestvedaja rolli, on jäänud põhiliselt protestid teatud arenduste vastu ja “see pole enam see”,“ kurvastab Maret.

Sellegipoolest on ta kindel, et kohalikul tasandil on ainuõige valida rohelisi, sest elukeskkond on kommunaalpoliitikaga lahutamatult seotud.

„Kui soovime aastal 2023 Euroopa Rohelise Pealinna tiitlit auga kanda, siis peame veel mõned Lahtis välja käidud lubadused jõudma ellu rakendada ja kes iganes suurtest erakondadest linnavalitsuse moodustab, võiks rohelised ka ikka kaasa haarata,“ pakub Maret.

Ta ei arva, et rohelised peaksid väga häälekalt toetama käimasolevat Keskerakonnale kambaka tegemise retoorikat. Roheliste huvi peaks olema rohelist pealinna üles ehitavas protsessis igal juhul kaasatud olla, mitte vennatapusõjas pooli valida.

Korteriühistu esimehena tunneb Kristiine probleeme

Kristiine kaunis aedlinnas leidub palju ka suuri kortermajasid, milles on ühistud. Korteriühistu juhatuse esimehena on Maret püüdnud kogukonnavaimu arendada ka rohkem võõrandunud linnainimestes.

„Garaažimüüki meil sel sügisel veel teha ei õnnestunud, kuigi sobilik endise katlamaja ruum on selleks olemas. Küll aga oleme ühiselt koristanud kevadist ja sügisest leherämpsu ning rajanud ilusa haljastuse. Olen kuulnud, et meie kandi majahoidjamemmed lausa võistlevad omavahel majaesiste puhtana hoidmises,“ tõdeb Maret. Kristiine halduskogu liikmena võtaks ta käsile linnaosas paiknevad sorteeritud jäätmete kogumiskastid ja panustaks nende ümbruse järelevalvesse. See on teema, kus edasiminek on visa tulema, kuni valvekaamerad vabatahtlikud on.

Mareti meelest on sorditud jäätmete tasuta ära andmine oluline suund, mida arendada, mõned inimesed aga oskavad siingi palju ära rikkuda.

Kristiine hubasus peab säilima

Tänu aedade rohkusele on kortermajade hoovid muutunud järjest hubasemaks, sest eeskuju on nakkav ja inimesed väärtustavad võimalusi toast välja tulla ja veidi õues heki varjus pingil istuda või hoopis end aiatööd tehes liigutada.

„Kristiine Keskuse esine ja lähiümbrus võiksid olla kaunimad, siin on arenguruumi. Ka Araxese viinapood ja Arnelli pätibaar ei valmista paljudele elanikele rõõmu,“ mõtiskleb Maret. Roheliste algatus keelata kõrghooned Kristiine piirkonna madaltiheda asustusega piirkondades on väga vajalik.

Kristiineski kasvab sõiduautode arv. Need ei taha enam majade vahele ära mahtuda ja kipuvad haljasala servasid enda alla võtma. „Abi oleks parkimiskohtade joonimisest ja murukivisillutise kasutamisest hoovialade planeerimisel ning välja ehitamisel. Viimane on küll kallis, kuid aitab samas valingvihmade korral sadevett immutada, mistõttu linnaosa võiks anda korteriühistutele vastavaid toetusi,“ lisab Maret.

Tema meelest on trolliliiklus Mustamäe ja kesklinnaga Kristiine elanikele piisavalt kiire ühenduse loonud. Sõpruse puiestee keskele koolide poolt rajatud püsilillepeenrad on väga hästi hoolitsetud.

Pooldab korteriühistute kaasamist

Maret kiidab praegust Kristiine Linnaosavalitsust selle eest, et nad peavad pidevalt sidet korteriühistu juhatustega ja korraldavad neile kaks korda kuus teabepäevi ning seminare: „Vahepeal kolisid need küll veebikeskkonda, kuid siiski on selline praktika väga teretulnud ja aitab kursis olla sellega, mis naabritele muret või rõõmu valmistab.“

Selliste infopäevade jätkumist toetab Maret kandidaadina ka ise.

Maretit saavad valida Tallinna volikokku Kristiine elanikud - e-valimiste ajal (11.-16.10) mine www.valimised.ee ja vali kandidaat nr 389

Kommenteerimiseks logi sisse


Hiljutised vastused