Ann Lind-Liiberg - Kristiine omanäolisus vajab kaitset

Ann Lind-Liiberg - Kristiine omanäolisus vajab kaitset

Erakond Eestimaa Rohelised kandidaat Ann Lind-Liiberg soovib, et Kristiine linnaosa oleks ka tulevikus hea elada. Valimiseelsete lindilõikamiste asemel vajab Kristiine linnaosa pikka plaani, et jääda õdusaks roheliseks madalhoonestusega linnaosaks ja mitte muutuda naaberlinnaosade läbisõiduhooviks. Intervjuu viis läbi Katrin Jõgisaar.

Looduse ja elukeskkonnaga arvestamist õppis juba lapsepõlves

Keskkonnateemad on Anni elus olnud kogu aeg olemas olnud, neid teemasid pole olnud vaja kunstkult leida või tekitada.

„Mu armsad vanemad olid säästlikud Eesti inimesed, tänases maailmas on samas ulatuses kokkuhoid ja taaskasutamine oskus omaette. Kompostikast on alati aianurgas olnud ning riided kantakse, kuniks võimalik. Kui me tahame enda ümber harmooniat ja puhast keskkonda, siis me vähendame oma jalajälge ja teeme tarbimise arvelt ohverdusi. Nii lihtne see minu jaoks ongi,“ selgitab Ann.

Ta on kindel, et Kristiine elanikud mõistavad linnalooduse ja elukeskkonna hoidmise olulisust.

Kristiine linnaosa on kui hubane oaas

Ann väärtustab Kristiine aedlinna värve ja mitmekesisust.

„Kristiine on kui väike hubane oaas keset aina kasvavat Tallinna. Meil on lapsed tänaval kriitidega joonistamas, naabrid vahetamas tomateid kurkide vastu, mõnes aias on jänesed või kodulinnud, paljudes koerad ja kassid. Meil on suurepärane pinnas arendamaks kogukonnaaktiivsust, näiteks panustada kogukonnaturvalisusesse, panustama kogukonna abil nõrgemate heaolusse, luua meelelahutust ja sportimisvõimalusi meie enda linnaosa sees,“ tõdeb Ann.

Kristiine elanikuna tunneb ta, et seda potentsiaali ei kasutata ära, sest linnaosa juhivad inimesed, kellel sügavam sisuline kokkupuude ja südamest tulev visioon puuduvad.

Kristiine väärib panustamist

Ann otsustas ise Kristiines kandideerida, sest linnaosa arengus puudub ühtne arusaam. Kristiine elanikele seostub praegune linnaosavalitsus teeremontide ja lindilõikamistega, aga puudub elanikke kaasav arutelu.

„Ma tahan luua visioonidokumendi, mis kirjeldaks linnaosa arengut aastal 2030. Minu jaoks isiklikult on see tulevik madalhoonestusega, laiade rohealadega ja mõnusa meelelahutusega, kergliikluse võimalustega lapse- ja perekesksed tänavad, mille ääres elavad kogukonnaelu hindavad avatud ja erksad inimesed, kelle jaoks auto omamine ei ole elueesmärk omaette. Ma ei taha, et Kristiine oma läheduse tõttu Kesklinnale oleks pidevalt laieneva Tallinna jaoks ainult suureks autoteede võrguks. Meil on oma soovid ja identiteet, mille eest seista!“ on Ann kindel.

Tema meelest vajab Kristiine rohelust enam kui uusi transpordiliike. Kristiine linnaosa kõige nägusam ühistranspordilahendus Nõmme teel. 17 buss küll sõidab pigem harva, kuid seevastu on korraldatud üsna head liikumisvõimalused jalakäijatele ja kergliiklejatele.

Ann ei pea trammitee ehitamist Sõpruse puiesteele heaks mõtteks, sest harilikult luuakse selline tee autoteele lisaks, mitte selle arvelt. „Suvel niigi tulikuumaks köetavad asfaltteed ja haljastuse puudumine tänavatel on väsitavad kõigile. Ma parem istutaks puid, lisaks pinke ja kasutaks ohutussaarte ala linnahaljastuse mõttes efektiivsemalt kui hooajalised lilled.“

Ükski linnaosa ei peaks olema arendatud autodele, ammugi veel kauni haljastusega rahulik Kristiine, tõdeb Ann. „Liiklus ei ole mingi kõrgemalt juhitud protsess, liiklus oleme me ise. Inimesele eluvajalikud teenused peavad olema kättesaadavad jalutuskäigu kauguselt. Lisaks, mida rohkem samme, seda pikem elu. Uuringud näitavad, et kaunis looduslikus elukeskkonnas on inimesed tervemad ainuüksi seetõttu, et nad naudivad õues viibimist ning seeläbi liikumist ja ühtsust loodusega. Me peame tegema kõik endast oleneva selleks, et igas vanuses lapsel ja täiskasvanul oleks õues hea ja turvaline ilma autota liigelda.“

Kodanikuaktiivsus Kristiines kasvab

Kristiine elanikud on õnneks muutumas aktiivsemaks ja teevad omalt poolt palju, et kogukonna ühtsustunnet suurendada. „Inimesed, kes tahavad meie linnaosas elada, mõtlevad igapäevaselt, kuidas oleks kõigil meil lõbus ja hea. Viimase aasta parim näide sellest on kogukonnaalgatusel kokku kutsutud garaažimüügipäev, mis oli korraga loodussõbralik, inimesi siduv, lõbus ja emotsionaalselt vabastav ettevõtmine. Väga uhke oli seda korraldada!“ tõdeb Ann.

Tema meelest peaksid ka näiteks kohaliku omavalitsuse juhitud ajaleht ja eelarvelised vahendid olema mõeldud kohaliku kogukonna ühendamiseks. Praegu on kaasav eelarve ainult näiline ning elanike reaalseid soove ja vajadusi kaardistatakse haruharva. Elanike arvamust tuleks küsida justnimelt sellepärast, et kõik inimesed tahavad, et oleks parem!

Anni meelest on tähtis, et inimesed oleksid aktiivsed ka valimistel: „Oluline valida kandidaate ja erakondi, kelle väärtused ja ootused teie omadega ühtivad. Siis julgeb oma lapsele südamerahuga tunnistada, et oled enda tarkusest parima teinud hoolivama homse nimel. Seetõttu ma astusin Rohelistesse ja kandideerin.“

Ann on kindel, et linnaosa juhtimisele on vaja teha restart ja asendada näitlikud lahendused töötavate lahendustega: „Linnaosavanem oma meeskonnaga peab olema piirkonna fänn kõige sügavamas mõttes. Õnneks meie inimesed juba tajuvad seda vajadust.“

Rohelistega liitis maailmavaade

Ann liitus erakonnaga Eestimaa Rohelised, sest Rohelised ei esinda ainult keskkonnateemasid, vaid kompleksset vaadet meie planeedi, sh inimese käekäigule tulevikus.

„Teistes erakondades näen ma vaadet järgmiseks valimisperioodiks ning lubadused on lühiajalised. Samuti tõmbas mind tugev tiimitunne ja julge ent viisakas väljendusviis, meeleerksus, roheliste kogukond. Rohelised on minu jaoks futuristlikud. Me oskame õppida minevikust, sõnastada olevikus ja vaadata alati 15+ aastat edasi,“ kiidab Ann.

Kommenteerimiseks logi sisse


Viimased uuendused