Jürgen Rooste - Vahel on ilusa, elamisväärse tuleviku jaoks üks loll luuletaja vajalikum kui professionaalne poliitik

Jürgen Rooste - Vahel on ilusa, elamisväärse tuleviku jaoks üks loll luuletaja vajalikum kui professionaalne poliitik

Tuntud kirjanik Jürgen Rooste kandideerib Tallinna kesklinnas suunakoodiga 372 Roheliste nimekirjas. Jürgeni tuttavad teavad ammu, et lisaks kirjandusele peab ta lugu keskkonnakaitsest ja sotsiaalse õigluse teemadest. Uurime, millised teemad on tema jaoks tähtsaimad ja mis teda kannustab.

Miks Rohelised?

Sest selline on tulevik, kui teda üldse on… Ökoloogia, looduskeskkonna, elukeskkonna probleem on inimkonna lähituleviku põhiprobleem. Mind hämmastab, et rohelised igal pool demokraatlikus maailmas võimul pole – eks inimesed kardavad elulaadimuutust, aga midagi muud ka ju üle jää…  Mind hämmastab, vahel vihastab, kui rohelisi teemasid “ideoloogilisteks” nimetatakse. Kui allesjäämine, kestmine, olemasolu on ideoloogiline, siis palun! Lisaks, jah, me pole sel planeedil ega isegi Eesti-suurusel maalapil ainsad liigid, kes on eluõigust väärt.

Kuidas ühendada inimeste ja looduse kaitset… Roheliste vaade püüab seda teha, väites, et kui me ei hooli inimestest meie ümber, siis me tõenäoliselt ei oska hoolida ka loodusest – ja ka vastupidi.

Täiesti loomulik: sotsiaalne, teist arvestav, nõrgemaid toetav ilmavaade on roheline inimtasandil. Kultuuridega on ka nii: väikekultuuride säilitamine on samasugune protsess, nagu elukeskkonnas mõne liigi säilitamine. Kaovad väikekultuurid, kaob kogu ökosüsteem lõpuks. Laseme ühiskonnal servadest laguneda ja jätame nõrgemad liikmed oma saatusega üksi, kukub ühiskond ka kokku. 

Mis  oli Sinu jaoks nö viimane tilk pokaalis, mis ärgitas kandideerima? Kuidas jõudsid otsuseni?

Eesti suurematest parteidest, erakondadest ei ole enam kedagi valida. Väiksemad, sisuga tegelevad, tuleb praegu üle tolle tobeda künnise saada. Ja tegelikult on koguaeg see mure ja paigast-ära tunne olnud, lihtsalt praegu on lootust, et kuna ühiskonnas on selgelt tõusnud teadlikkus ja samal ajal ka mässumeel, siis roheliselt tiival on aeg Eesti poliitikas ka midagi ära teha.

Mida Sa sooviksid muuta? Nii neist asjust, mida on võimalik Tallinna linnavalitsuses teha, kui ka noist, mida saab ellu viia vaid fantaasiamaailmas?

Tallinna linnavalitsus saab konkreetselt töötada praegu väga mitme probleemiga: esimene oleks korruptiivse mõttelaadi väljajuurimine, kõiksugu hangete ja suurtööde ülevaatamine -- nii säästva kui ka läbivalgustava pilguga. Teine osa puudutab ettevalmistusi üldiseks elulaadimuutuseks: kuidas inimesed liiklevad üldse, kuidas toimivad kaubatarneahelad, kui me näiteks enam kaugemalt kaupu liigutada ei saa jne. 

Lisaks huvitab mind teadlik kultuuri- ja hariduspoliitika, ja nende ühendamine. Kunstid on muutunud/muutumises, aga sellest osa saamine on keeruline: ei peaks olema! Linnaruumis ning ka laiemalt, kättesaadavuse mõttes. Haridusasutused tuleb selle tulevikumaailma rajamisse kaasata, lapsed-noored peavad olema kohe osalised, kaasa lööma, sest see on ju nende maailma. Kliimaprotestid on ka olnud suuresti noorte õlul, ilmselge… 

Mulle meeldib ka see, et Venemaa ja Hiina on edukalt ära tõestanud, et tarbimisühiskond pole otseselt demokraatiaga seotud, et seda annab mängida ka autoritaarses võimuruumis. Nüüd tuleks demokraatial, vabal maailmal teha lihtsalt need õiged sammud -- eemale tarbimisühiskonnast. Turumajandus tuleb ümber mõtestada, tarbimiskultuuri muuta. Arvestades, et tööstusrevolutsioon ja raiskamisbisnis on inimkonna ajaloos väga uued asjad, siis ei peaks see nii keeruline olema...

Kas ja kui palju oled sa oma “relva” ehk keelekujundite-luulevormide kaudu keskkonnakaitse teemasid puudutanud?

Ikka olen, aja jooksul päris palju: aga poeesia ei saa olla olemuslikult didaktiline või poliitiline, siis kannatab luule. See on nagu seegi, et huumorile ei saa päitseid pähe panna, nõnda on luulegagi. 

Mis on Sulle keskkonnateemadest olulisim?

Tõttöelda viimasel ajal teeb loomade saatus ikka enim muret. Inimkond tallab teised eluvormid lihtsalt olematusse…

Jah, elupaikade kadu, mis põhjustab kuuenda väljasuremislaine. Rohelised räägivad palju ka metsade üleraiest…

Lageraie ei ole majanduslikult ega sotsiaalselt ega filosoofiliselt praegusel hetkel kuidagi õigustatav. Mets oli enne meid, loodus oli enne meid. Loodusvarade osas on omandiküsimus üldse kahtlase väärtusega asi. Metsa kaitsest rääkides me räägime ju tulevikust. Kestmisest, allesjäämisest. Rahvuslikust poliitikast isegi. 

Hooliv tulevik on roheline - nii kõlab Roheliste moto. Kas mitteroheline tulevik on võimalik, kuidas Sulle tundub?

Ei!
Või no jah, igasugu düstoopiaid annab ehitada. Maa all punkrites saab mõnda aega elada, Võib-olla õnnestubki kuidagi koloniseerida lähiplaneete. Inimesed on olemuslikult lähedased ju prussakatele ja rottidele, ja kindlasti suurteks katastroofideks paremini valmis, kui dinosaurused, aga ikkagi…
Kui me tahame säilitada selle osa inimkonna kulgemisest-arengust, mis midagi väärt paistab olevat, siis on tulevik roheline.

Jürgenile heitis kindaid Piret Räni

Jürgenit saavad valida Tallinna volikokku Kesklinna elanikud - e-valimiste ajal (11.-16.10) mine www.valimised.ee ja vali kandidaat nr 372

Kommenteerimiseks logi sisse


Viimased uuendused