Rohelised pöörduvad Nõmme linnaruumi ja nõmmekate kaitseks kohtusse

Erakond Eestimaa Rohelised pöörduvad Tallinna halduskohtusse, et taotleda äsja kehtestatud Nõmme üldplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.

Helina Tilga, Roheliste juhatuse liikme ja Nõmme ringkonna koordinaatori sõnul on ühelt poolt see samm vajalik Nõmmele omase linnaruumi kaitseks ja nõmmekate kvaliteetse elukeskkonna säilimise toetuseks. “Teisalt saaks see kohtuvaidlus tähistama Nõmme ja nõmmekate eest väljaastumist linnapoolse omavoli, seadusevastase käitumise ning planeerimise hea tava eksimuste vastu,” ütles Helina Tilk.

Saksamaa valimistulemus mõjutab ka Eesti tulevikku

Saksamaal lõppenud üldvalimised ei ole veel toonud küll selgust valitsuskoalitsiooni minevate erakondade omavaheliste kokkulepete osas, kuid annavad meile, kes me valida ei saanud, siiski selge sõnumi, kuhu suunas Euroopa suurima rahvaarvu ja majandusega riik liigub - valitud rohepöörde teel julgelt edasi. Ja kuigi Rohelised olid ainukesed, kes lubasid kliimaneutraalsuse eesmärkide ambitsiooni tõsta, siis ka teiste erakondade kantslerikandidaadid on andnud mõista, et Energiewende-t tagasi pöörama ei kiputa. Selleks mandaati küsinud erakonnad jäid vaeslapse rolli.

Nõuame kloori vähendamist joogivees

Erakond Eestimaa Rohelised pöördub Sotsiaalministeeriumi poole, et tühistataks Tanel Kiige poolt allkirjastatud ning oktoobris 2019 jõustunud määrus nr 61, millega lubati tõsta joogivees sisalduva vaba kloori hulka.

Züleyxa Izmailova, Roheliste kaasjuhi sõnul on inimesed juba paar aastat kurtnud, et Tallinna vee maitse ja lõhn on muutunud ebemeeldivaks ning kraanivett ei taheta enam joogiks tarbida. “Uurisime olukorda ning leidsime põhjuse - 2019. septembris on salaja ja ilma ühegi avaliku aruteluta tõstetud jääkkloori piirsisaldust,” ütles Izmailova. 

Vastavalt määruse nr 61 seletuskirjale oli varasemaks jääkkloori piirsisalduseks ≥0,2 ja ≤0,5, kuid uue korra järgi seati piirsisalduseks ≤ 0,5. Alumise piiri eemaldamist põhjendati asjaoluga, et joogivee käitlejatel on praktiliselt võimatu tagada ≥0,2 mg/l jääkkloori kogu torustiku ulatuses ja kraani otsas ning uus piirsisaldus on seatud pidades silmas tarbijale vastuvõetavat lõhna ja maitset. “Ilmselgelt ei ole määruse autorid lähtunud mitte inimeste, vaid veekäitlejate huvist, et viimased ei peaks kasutama vee puhtuse tagamiseks kallimaid tehnoloogiaid, vaid saaks probleemi lahendatud suurema hulga kloori lisamisega,” ütles Izmailova. 

Silja Saar - Sel aastal valin ma Rohelisi

Sel on nii isiklikud kui maailavaatelised põhjused.

Maailmavaatelistest rääkides usun, et vähemalt oma sügaval sisimas adub meist igaüks (isegi ekreiit) rohepöörde kriitilisust ja vajadust. Samuti sellise pöörde elluviimise kompleksust, kus samaaegselt tuleb hallatata nii keskkonna-, sotsiaal- kui majandusküsimusi. Nii Eestit kui maailma laiemalt vaadates tekib aga paratamatult mure, et kas inimestele ongi üldse pagasina kaasa antud piisavalt intellekti nii keerukate probleemidega tegelemiseks, nende lahendamisest rääkimata. Kuid enam kui häda mõistuse pärast näib meid inimkonnana vaevavat häda oma ahnuse pärast.